Kabuli päevik

Näituse avamine Rahvusraamatukogus kulges neljapäeval meeldivalt rõõmsameelses ja pingevabas õhkkonnas. Mul oli nagu sünnipäev: palju lilli ja kingitusi. Sain turgutavaid kinke nagu kotitäis oma aia kuldrenette või käsitsi valmistatud shokolaad; samuti väga erilisi kinke nagu paekivist alus geoloogiaprofessor Rein Einastolt või film Georgica (mis on minu meelest üks tugevamaid Eesti filme nende seas, mida näha on õnnestunud) Sulev Keeduselt.
Viimaste hulgas jäi saali üks noormees, kes uuris iga pilti suure põhjalikkusega. Selgus, et Eesti sõdurpoiss, kes teeninud Helmandis. Kuna noormees pidi juba järgmisel päeval Lõuna-Afganistani tagasi pöörduma, siis kinkisin talle oma raamatu (täpselt esitluse ajaks sai valmis 10 eksemplari). Ja oh imet - sain vastu samuti raamatu, mille kirjutanud eesti sõdur Afganistanis. Selle raamatu lugesin läbi ja kirjutan peagi oma muljetest lähemalt.
Ükski trükimeedia ega telekanal huvi näituse avamise vastu ei tundnud, küll aga üllatas mind raadiote suur huvi: jõudsin anda intervjuu Vikerraadiosse, Kukusse, Klassikaraadiosse ja Elmarisse. Järgmisel päeval kutsusid Mart Normet ja Erik Moora mu Raadio 2 saatesse Ainult naistele - kuulatav ka intenetis Raadio 2 koduleheküljel. Ingrid Peek võttis üles suure hulga materjali ka Raadio 2 saate Reisipalavik tarvis. Saade peaks olema eetris 5. oktoobril.
Enne kui järgmisel päeval Tallinnast lahkuda jõudsin, tuli näitus uudise vormis kajastama ETV võttegrupp. Eestikeelsesse AKsse uudis ei mahtunud, küll aga venekeelsesse. Kultuuriuudiste klippi näeb 19. sept. kultuuriuudiste jaotuses.
PS. Ja viimane hea uudis: raamatu Armastatud Afganistan tiraazh on valmis, see näeb hea välja ja viidi hulgifirmadesse, nii et loodetavasti jõuab septembri viimastel päevadel poodidesse.

on avatud Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis alates neljapäevast, 18. septembrist, ja jääb avatuks 2. oktoobrini.
Esmaspäeval, kolmapäeval, reedel kell 10-18; teisipäeval, neljapäeval kell 10-20; laupäeval kell 12-19; pühapäeval suletud.
Need Kabuli päeviku lugejad, kes tahaksid mind ja Andrest elusast peast kohata - olete oodatud näituse avamisele 18. septembril kell 16.00. Avamisel tutvustan ka oma raamatut Armastatud Afganistan, mis jõuab raamatupoodidesse septembri lõpul.

Ehkki raamatu Armastatud Afganistan tiraazh sai juba eelmisel nädalal - õigel ajal - valmis, ei jõua raamat poodidesse enne kui septembri lõpul. Nimelt läheb kogu olemasolev tiraazh hävitamisele ja tuleb uus. Juhtus selline müstiline lugu - tänapäeva digitaliseeritud automaatajastul! - et raamatu värvid on nihkes. Ikka nii valed, et oli võimatu seda kvaliteettrükisena aksepteerida. Siiani täpselt ei teagi, mis juhtus, aga küllap põhjus välja selgitatakse.
Antud olukorras on mul ainult hea meel, et valisin trükikoja Aktaprint heast trükikvaliteedist ja kuulsusest lähtuvalt. Minu siiras lugupidamine neile mehise käitumise eest: juhatus tunnistas viga ja otsustas, et tuleb trükikoja kulul uus tiraazh.
Nii seisime eile koos kujundajaga meistri selja taga ja vaatasime, kuidas tulid trükipressi alt uued leheküljed, mis erinesid eelmisest trükist nagu öö ja päev. Meie kõrval kõrgusid mu raamatu pakitud virnad, mis lähevad peagi ribastamisele - nii palju tööd ja vaeva, kahju! Vähene katsetamine värvide muutmisega näitas, et valmiva raamatu värvid on ideaalilähedased ja et trükkal tunneb oma tööd suurepäraselt. Loodan, et trükiveakurat enam trikke tegema ei pääse...
PS. Vahepeal tegi Alo Lõhmus minuga intervjuu Postimehele. Alo luges eelnevalt mu raamatu läbi, nii et tema küsimused on igati asjatundlikud: http://www.postimees.ee/?id=31406