esmaspäev, aprill 28, 2008

 

Uus kasvav trend: Eesti poliitikute seiklusreisid Kabulis

Aeg-ajalt satub ette artikleid, kus Afganistani väisavad eesti poliitikud ja siis lasevad meedias kuuldavale kiljatusi, et oi teate Kabulis on nii palju relvastatud mehi ja kindluse moodi asutusi. Ja siis anti mulle veel kuulivest ka. Viimati "üllatas" meid oma mõtteavaldustega Katrin Saks.
Pole võimalik leida erilist mõtet neist külaskäikudest - väidetavasti seekord siis selleks, et muuta EL "nähtavamaks". Tõepoolest, välismaalaste kogukonna silmis on EL esindus Kabulis äärmiselt mitteläbinähtav, hiilates erakordselt aeglase projektitaotluste läbivaatusega. Selleks et kohalik asjapulk vaataks läbi su taotluse, kulub Kabulis tavaliselt 3-4 kuud. Lisaks projektid venivad, sest meeletult bürokraatlikust süsteemist ja nõuetest on Afganistani firmadel raske läbi närida. Nii on tavaline, et osalejate mittekvalifitseerumise tõttu kuulutatakse taotlusvoor läbikukkunuks ning kogu trall algab otsast peale. Näiteks nelja-aastane EL projekt, kus abikaasa töötab, pole siiani suutnud endale liiklusvahendeid hankida (projekt algas märtsis 2006).
Tegelikult küsiksin maksumaksjana: kes pagan maksab kinni selle jama, et sõidab sinna kohale mingi tegelane, et kohtuda paari parlamendisaadikuga ja magada mõned ööd 275-dollarilise päevahinnaga Serena hotellis? Kas meie kuulsa e-riigi poliitikud ei ole kuulnud, et on olemas veebikaamera, mille vahendusel nad võivad omi palavaid toetussoove edastada sõbraliku afganistani vennasrahva toetuseks?
PS. Poliitikud võiks vähemalt looduskaunistes kohtades käia, et neid promoda, mitte Kabulis istuda. Fotod on Band-e Amiri järvedest Bamianis.

kolmapäev, aprill 23, 2008

 

India seebiooperite näitamise keelust Afganistanis

Kui olime just Afganistani elama asunud, veetsin ma esimese kuu peamiselt võõrastemaja seinte vahel. Päevasel ajal tegid koristajad ja aednikud töödes väikese pausi, et imetleda televiisoripurgist kaunist kättesaamatut elu India teleseriaalis. Veidi meenutas olukord aegu Eestis, kui Ladina-Ameerika seepide ajal elutegevus seiskus. Mäletan, et astusin sisse kohvikusse, kuid keegi ei pööranud mulle mingit tähelepanu: kõik töötajad ja külalised olid kogunenud teleri ette ja ohkisid kooris.
India seriaalid on Afganistanis ääretult populaarsed. Hoolimata sellest, et ekraan on suures osas kaetud liikuvate udulaikudega kohtades, kus võiks naisterahval olla dekoltee või paljad käevarred. Üks kommertskanal näitas isegi Shakila kontserti, mille ekraan oli tervenisti üks suur udulaik, aga ometi solvas sellise amoraalse lauljatari näitamine sügavalt tõsiusklikke. Aprillis keelas Afganistani parlament ära seebiooperite näitamise kui islamivastase tegevuse. Informatsiooni- ja kultuuriminister needis ära kommertskanali Tolo TV, kes näitab sellist kombelõtvust nagu meeste ja naiste koos tantsimist! Kommertskanalid üritavad keelule vastu hakata, kuid ma ei usu, et neil erilist valikut on.
PS. Fotodel on riikliku telekanali ontlikult riietatud saatejuhid, televiisorit vaatav naine ning kohalikus restoranis teleri ette kangestunud teenindaja õhtusel seebiooperi näitamise ajal.

neljapäev, aprill 17, 2008

 

Pahandused afgaanlannade fotodega

Lõpuks sain omad vitsad kätte afgaanide külalislahkuse kuritarvitamise eest. Õigemini minu asemel sai vitsad afgaanist sõber. Varsti saab pea kaks aastat (üsna meie Afganistanis elamise algupäevil), mil Waheed kutsus mind oma tütre sünnipäevapeole, kus oli koos hulganisti noori kauneid naisi. Sõber lubas pilte teha ning neid näidata: vaimustusega riputasingi tantsivate naiste fotod üles nii eestikeelsesse kui ka ingliskeelsesse päevikusse.
Nüüd, mil näituse ja raamatumaterjali osas otsuseid tegema pean, tekkis hinges selline kripeldav kahtlus. Kirjutasin Waheedile uuesti küsimusega: on see ikka kindel, et tohin noorte daamide fotosid kasutada. Vastusest selgus, et juhtuski see, mis juhtuma pidi.
Nimelt ei saa afgaan külalisele, kui see midagi soovib, ära öelda. Sõber fotode kasutamise osas loa andiski. Tollal arvasin, et kuna tegu on vaimuvalge ja haritud perega, on erandid võimalikud. Aga traditsioonidest mööda ei saa. Pere liikmed leidsid internetist fotod üles ja sellest on tulnud paksu pahandust Waheedile ja tema naisele. Ta vastab diplomaatlikult, et kui vähegi on mitte võimalik tantsivate naiste fotosid mitte kasutada, oleks ta äärmiselt tänulik... Saadan vastuseks ohtrate vabandustega kirja ja võtan maha kõik fotod tantsivate naistega.
Ja häbenen - peaksin ju selle aja peale ometi teadma, millal "jaa"tähendab tegelikult "ei"...

teisipäev, aprill 15, 2008

 

Afganistani anekdoodid

Esimene anekdoot. Rahvusvahelise kasside jooksu võidab afganistani kass. Võitjalt küsitakse, et kas võit saabus raskelt. Kass ütleb: tegelikult olen tiiger, olen sõja-aastatel lihtsalt kokku kuivanud.
Teine anekdoot. Ühel õhtul koputab Wardaki provintsi mees Laghmani provintsis uksele ja hõikab: laske mind öömajale, olen Allahi õepoeg. Laghmani mees tuleb välja, viib koputaja mosheeni ja ütleb: see siin on sinu onu kodu, siit saad öömaja ja abi.
Kolmas anekdoot. Laghmani provitsist pärit mehed on teinud nii head karjääri, et neid leidub igal pool valitsuses tähtsate asjapulkadena. Teisest provintsist mees kurdab, et ilmselt pole mõtet enam palvetagi Allahi poole, sest kindlasti on ka tema Laghmanist pärit.
Selgituseks: Afganistanis on lugudes Laghmani elanikud tarkpead ja Wardaki omad ullikesed (nagu sovetiaegsetes anekdootides tshuktshid). Kui abikaasa kolleeg Stephen kutsub koolitusel üht osalejat Wardak'iks, puhkeb kogu seltskond naerma.

teisipäev, aprill 08, 2008

 

Afganistani kadunud miljardid

Eile ETVst nähtud Iraagi kadunud miljardite film oli teemakohane, sest just kirjutan peatükki oma kokkupuudetest abiprogrammidega Afganistanis. Üks päeviku lugeja saadab mulle edasi ACBARI märtsikuise aruande, mis samuti haakub antud teemaga. Midagi põhimõtteliselt uut teada ei saanud, küll aga olid olemasolevad faktid hästi kokku võetud. Mõned faktid ka lugejale mõtiskluseks.
Esiteks, suurim doonor USA kulutab Afganistani abiprogrammidele alates 2001. aastast 7 miljonit dollarit päevas. Võrdluseks - USA sõjalised kulutused Afganistanile päevas on 100 miljonit dollarit.
Teiseks, 40-60% rahast läheb tagasi sama riigi ettevõtjatele. USA programmide puhul jagatakse ära raha peamiselt viie korporatsiooni vahel.
Kolmandaks, kolmandiku abiraha kulutamise kohta puuduvad üldse andmed.
Neljandaks, raha kulutamine on kohati äärmiselt ebemõistlik. Üks ehitusettevõtja ehitas Kabuli kesklinnast Kabuli lennujaama tee röögatu summa eest. Kulus 2,4 miljonit dollarit kilomeetrile, vähemalt neli korda enam kui normaalne. Teine korporatsioon sai tee-ehituseks Fauzabadi linnast lennujaama pool miljonit dollarit, aga töö tegi ära kohalik ettevõtja kaks korda vähema raha eest.
Viiendaks, töötasu osas võidavad pigem väliseksperdid, mitte afgaanid. Välisekspert saab nimelt keskmiselt 100-200 korda enam palka kui afgaanist ekspert.
PS. Fotod on Kunduz River Base Programme aladelt Takhari provintsis, kus maharaiutud pistaatsiametsade alasid üritatakse taasmetsastada.

kolmapäev, aprill 02, 2008

 

Lugedes Koraani

Üks väliskirjandusest aastaülevaadet tegev daam kasutab Koraani tõlkest rääkides Eesti Kirjanduse Seltsi aastakoosolekul väljendit: oma "vaenlast" tuleb tunda. Ehkki daam ilmselt enda meelest naljatab, jääb väljend mu kõrvu kraapima.
Olen nüüd Koraani enam-vähem läbi lugenud. Tõele au andes on kohti, kus järg kaob ikka täiesti käest ja lähen üle diagonaalis lugemisele. Piibli ülesehitus ja teksti loogika tunduvad Koraani tekstiga võrreldes suisa lust ja lillepidu.
Enam pakuvad huvi need kohad, kus jagatakse õpetusi ja käsklusi. Vahel on tunne, et võid tõmmata suisa võrdusmärgi elu vahel Afganistanis ja Koraani salmi vahel. Käin ju minagi Afganistanis Koraani õpetussõnadele vastavalt ringi: rätik peas, silmad maas ja ei näita "oma võlusid peale selle mis muidu nähtaval.”
Kogu viimase aja hüsteeria islami ümber näib kummaline. Oleksin huvitet jälgimast arutelu, aga käib lahmimine. Vaatame mõlemad abikaasaga - tema Kabulis ja mina Tartus - ära viimase moeröögatuse,
Geert Wildersi Fitna. Meie hinnang on üksmeelne: sellele viha õhutava propagandafilmile pole mõtet oma aega raisata.

This page is powered by Blogger. Isn't yours?