Kabuli päevik

Esimene anekdoot. Rahvusvahelise kasside jooksu võidab afganistani kass. Võitjalt küsitakse, et kas võit saabus raskelt. Kass ütleb: tegelikult olen tiiger, olen sõja-aastatel lihtsalt kokku kuivanud.
Teine anekdoot. Ühel õhtul koputab Wardaki provintsi mees Laghmani provintsis uksele ja hõikab: laske mind öömajale, olen Allahi õepoeg. Laghmani mees tuleb välja, viib koputaja mosheeni ja ütleb: see siin on sinu onu kodu, siit saad öömaja ja abi.
Kolmas anekdoot. Laghmani provitsist pärit mehed on teinud nii head karjääri, et neid leidub igal pool valitsuses tähtsate asjapulkadena. Teisest provintsist mees kurdab, et ilmselt pole mõtet enam palvetagi Allahi poole, sest kindlasti on ka tema Laghmanist pärit.
Selgituseks: Afganistanis on lugudes Laghmani elanikud tarkpead ja Wardaki omad ullikesed (nagu sovetiaegsetes anekdootides tshuktshid). Kui abikaasa kolleeg Stephen kutsub koolitusel üht osalejat Wardak'iks, puhkeb kogu seltskond naerma.