esmaspäev, jaanuar 04, 2010

 

Reisikorraldaja vs isekorraldamine

Mulle on jäänud eesti meedias silma artiklid, kus tige reisifirma teenuste kasutaja valab oma pahameele välja puhkusekorraldaja peale, sest enne puhkust antud info ei olnud adekvaatne ja tekitas valed ootused. Kaugel sellest, et puhkusefirmat kaitsta – tõepoolest, selles ju vahendaja kasutamise mõte ongi, et firma peaks ära tegema eeltöö ja olema olema igakülgselt informeeritud asukohast ja teenustest –, usun ometi, et inimesed võiksid enne puhkusereisile minekut teha omalt poolt paar hiireklikki. Mõne arvamuse lugemine võib säästa valeootustest-probleemidest ning anda hotellist objektiivsema pildi kui uhke kodulehekülg või reisiagendi kataloogikirjeldused.

Olen aastaid kasutanud foorumeid reisiplaanide teostamiseks ja sellest on tohutu abi olnud. Oleme foorumitele toetudes leidnud majutusi kodumajutustest (väga meeldiv kogemus New Delhist) viietärnihotellideni (kolmekordse allahindlusega letihinnast) ning ei ole kunagi pidanud pettuma. Toon mõned näited: hotelli kõrval käib parajasti ehitustegevus (seda ju kodulehekülg ei maini), hotellis on lastele oma bassein (aga see on juba kuid suletud), hotellis on heatasemeline köök (aga peakokk on paraku parematele jahimaadele lahkunud ja söök on alla igasugust arvestust), ööbimiskoht asub lärmaka baari või kiirtee kõrval, jne.jne.

Minu nõrkuseks on kerge uni; nii et esmane huvi on alati vaikne asukoht. Sel sügisel tegime perega väga mõnusa reisi Korfu saarele, kus leidsime peatuspaiga Liapadese külas (soovitan soojalt, läheduses on viis vaikset randa, kuhu saab ainult paadiga või jalgsi, suurepärased väikesed tavernad, kena vana küla). Vastupidiselt oma tavaharjumustele läksin seekord välja riskile – valisin välja küla ja broneerisin toa väikeses perepansionaadis, mille kohta ei olnud foorumites infot. Lihtne odav pansionaat oli merest 60 meetri kaugusel suurte puude all, korralik ja puhas. Aga paarsada meetrit ülesmäge asus öödisko, kus kell kaks öösel alles hakati muusikat valjemaks keerama. Pärast teist ööd olin täiesti omadega läbi, magamata ja tige. Hädaga avastasin, et konditsioneeri sisselülitamisel undamine summutas tümpsu mingil määral. Viimasel õhtul tunnistas ka pererahvas üles, et nende äri on öise müra tõttu ohus ning otsivad juristi abi, kuidas diskobaari omanikuga võitlusse asuda (nagu selgus, kohalik traditsioon on mitte ärisse vahele segada, nii et politseist kasu pole).

Jättes kõrvale eksootilised töö- ja puhkereisid, oleme päris palju kasutanud ka tsharterreise. Selle asemel et loksuda mitme erineva lennuga sihtpaika, on ju väga tore sõita otse Eestist kohale. Tavaliselt ostame eesti reisifirmast vaid lennu (mis võib olla väga soodsa hinnaga) ja ülejäänu korraldame ise. Nii ongi juhtunud, et ka tuntud paketireiside sihtkohti külastades, oleme turistilinnu või –külasid üldse mitte näinud või neist mööda sõitnud. Asja teeb pikantseks asjaolu, et tihti on meie puhkus mõnes nurgataguses kohalikus külas koos autorendiga odavam kui “puhkusekombinaadis”. Lisaks saab osa kohalikust elustiilist (näiteks Rural El Patio perehotell Tenerifel asub keset hiiglaslikku tegutsevat banaaniistandust), külastada lihtsaid odavaid populaarseid söögikohti (kus toit on odavam, värskem ja maitsvam kui turistilõksudes).

Peatuspaiga leidmiseks kasutan Euroopas reisides booking.com ja tripadvisor.com abi. Me oleme sattunud ööbima kohtades, mille kohta on kaunis vastakaid arvamusi. Igal inimesel on ju erinevad nõuded ning foorumitest saab päris hea pildi, kas paik võiks just sulle sobida või mitte. Näiteks eespoolnimetatud Rural El Patio plussiks oli kaunid vanad mõisahooned, sõbralik omanikest abielupaar (nad näitasid meile ka oma eraruume ning või andsid meile uurimisretkeks oma 17. sajandil ehitatud erakabeli võtme), asukoht tohutus aias, ümber istandused ja kaljud. Kuid foorumitest teadsime, et õhtusöök on perehotellis alla igasugust arvestust, siis sellega arvestasimegi: sõitsime õhtuti lähedalasuvasse väikesse kaunisse Garachico linnakesse ning sõime hotelli omaniku soovitatud lihtsates pererestoranides – maitseelamused olid garanteeritud, ei pettunud kunagi. Puhkasime Garachico’s koos sõbratariga ning Patio tundus meile ideaalse paigana – samas on selge, et see kaljusel rannal asuv hotell ei sobi väikeste lastega peredele või noortele pidutseda armastavatele inimestele.

PS. Fotod on tehtud paikades, kuhu saab/sai Eestist otselennuga: Korfu, Madeira, Tenerife, Gran Canaria.


reede, jaanuar 01, 2010

 

Hukkunud afgaanid, vihased afgaanid

Maailma juhtivatesse meediaväljaannetesse on jõudnud pildid protestivatest afgaanidest. Kantakse loosungeid: Obama, vii oma väed koju või peapaelu: võõramaalased Afganistanist välja.
Afgaanidel on põhjust vihane olla: taas on surma saadud võõrvägede süül. Afgaanid on tulivihased Kunari provintsis Narangi piirkonnas toimunud rünnakust, kus keset ööd tapeti 10 tsiviilisikut, kellest 8 olid kooliõpilased. Õli valab veelgi tulle äsja avalikuks saanud teinegi intsident, sedakorda Helmandi provintsis, kus NATO õhurünnakus hukkusid tsiviilisikud (esialgsetel andmetel 5-7 tsiviilisikut, sh kolm last, arv veel täpsustamisel) Lashkar Gah lähistel.
Ja lõppu üks fakt mõtiskluseks: kui sel aastal sai Afganistanis surma 519 välismaist sõdurit, siis ainuüksi 1. jaanuar kuni 31. august loendas ÜRO allasutus UNAMA hukkunud afgaanidest tsiviilisikute arvuks 1500 - sama palju on võõrvägede sõdureid surma saanud perioodil 2001-2009.

This page is powered by Blogger. Isn't yours?