Kabuli päevik

Eile ETVst nähtud Iraagi kadunud miljardite film oli teemakohane, sest just kirjutan peatükki oma kokkupuudetest abiprogrammidega Afganistanis. Üks päeviku lugeja saadab mulle edasi ACBARI märtsikuise aruande, mis samuti haakub antud teemaga. Midagi põhimõtteliselt uut teada ei saanud, küll aga olid olemasolevad faktid hästi kokku võetud. Mõned faktid ka lugejale mõtiskluseks.
Esiteks, suurim doonor USA kulutab Afganistani abiprogrammidele alates 2001. aastast 7 miljonit dollarit päevas. Võrdluseks - USA sõjalised kulutused Afganistanile päevas on 100 miljonit dollarit.
Teiseks, 40-60% rahast läheb tagasi sama riigi ettevõtjatele. USA programmide puhul jagatakse ära raha peamiselt viie korporatsiooni vahel.
Kolmandaks, kolmandiku abiraha kulutamise kohta puuduvad üldse andmed.
Neljandaks, raha kulutamine on kohati äärmiselt ebemõistlik. Üks ehitusettevõtja ehitas Kabuli kesklinnast Kabuli lennujaama tee röögatu summa eest. Kulus 2,4 miljonit dollarit kilomeetrile, vähemalt neli korda enam kui normaalne. Teine korporatsioon sai tee-ehituseks Fauzabadi linnast lennujaama pool miljonit dollarit, aga töö tegi ära kohalik ettevõtja kaks korda vähema raha eest.
Viiendaks, töötasu osas võidavad pigem väliseksperdid, mitte afgaanid. Välisekspert saab nimelt keskmiselt 100-200 korda enam palka kui afgaanist ekspert.
PS. Fotod on Kunduz River Base Programme aladelt Takhari provintsis, kus maharaiutud pistaatsiametsade alasid üritatakse taasmetsastada.