kolmapäev, mai 09, 2007
Õhtusöök presidendi vennaga
Mõned päevad tagasi läheme nn mongoolia õhtule, mis toimub ameeriklaste konteinerlaagris. Äraseletatult: Aafrikast pärit koka juhtimisel valmistatakse aasiapäraseid vokke. Andrese boss John, kes on pikalt Aafrikas töötanud, laskub kokaga suahiilikeelsesse vestlusesse. Laager tundub mulle veel vanglalikum kui eelmistel kordadel: lisaks passide äravõtmisele ja pildistamise keelule kästakse meil ka mobiilid välja lülitada. Et me ei saaks väljapool asuvatele kurikaeltele rünnakujuhiseid anda. Missugune suurepärane painajalik paranoia-atmosfäär!
Tegelikult tahtsin kirjutada eilsest nn eesti õhtust: helistab meie riigi sõbralik esindaja Toomas ja teatab, et ta on Kabulis koos kahe eesti tsiviiliga. Tore, kutsume mehed õhtuks külla. Selgub, et Andres on Toomase järglane tema ametipostil ja Jaanus ehitusinsener. Mehed on naasnud just Laskharist. Toomase tugev päevitus moodustab terava kontrasti kahvatu Andresega; aga küllap peale aastast Afganistanis viibimist ka Andreski oma kätte saab.
Liikudes edasi sööma meie ühisesse lemmikusse Sufisse, afgaani köögiga restorani, võtame peale veel ühe eesti soost mehe. Toomasele on helistanud veel üks Andres (kas pole tüüpiline eesti seltskond, viiest mehest kolm Andrese-nimelist). Tegu on meie presidendi venna Andres Ilvesega, kes on BBCs pushtu- ja pärsiakeelsete saadete toimetuse juht. Mees, kes läks neid keeli õppima trotsist nõukogude invasiooni vastu Afganistanis.
Ta on kohalikku toimetust üle vaatamas ja ühtlasi saamas väikest peapesu objektiivse kajastamise – et miks intervjueeritakse rünnakute kajastamisel ka taliibe.
Ilves toob esile minu jaoks huvitava detaili. Afganistanis on kaks riigikeelt: pashtu ja dari; BBC neljakümnepealine toimetus on täpselt pooleks. St pool on pushtu-, pool darikeelsed. Ja et kõnesid alustades pöördub ta afgaanide poole esimesena alati pushtu keeles ja alles seejärel dari keeles. “See on eelkõige pushtude riik,” ütleb Ilves.
Mulle on mõtlemisainet. Olen tagasi jõudes iga päev sundinud end nüri järjekindlusega tund-paar dari keele tunde kuulama ja harjutusi kirjutama. Olen praegu pushtu keelest end võimalikult kaugele hoidunud. Dari keelega saab küll põhja pool hakkama, sest ka puhstud räägivad siin dari keelt. Aga ehk peaks tasakaalustatuse mõttes oskama ka pushtu keeles kasvõi tervitusigi?
Tegelikult tahtsin kirjutada eilsest nn eesti õhtust: helistab meie riigi sõbralik esindaja Toomas ja teatab, et ta on Kabulis koos kahe eesti tsiviiliga. Tore, kutsume mehed õhtuks külla. Selgub, et Andres on Toomase järglane tema ametipostil ja Jaanus ehitusinsener. Mehed on naasnud just Laskharist. Toomase tugev päevitus moodustab terava kontrasti kahvatu Andresega; aga küllap peale aastast Afganistanis viibimist ka Andreski oma kätte saab.
Liikudes edasi sööma meie ühisesse lemmikusse Sufisse, afgaani köögiga restorani, võtame peale veel ühe eesti soost mehe. Toomasele on helistanud veel üks Andres (kas pole tüüpiline eesti seltskond, viiest mehest kolm Andrese-nimelist). Tegu on meie presidendi venna Andres Ilvesega, kes on BBCs pushtu- ja pärsiakeelsete saadete toimetuse juht. Mees, kes läks neid keeli õppima trotsist nõukogude invasiooni vastu Afganistanis.
Ta on kohalikku toimetust üle vaatamas ja ühtlasi saamas väikest peapesu objektiivse kajastamise – et miks intervjueeritakse rünnakute kajastamisel ka taliibe.
Ilves toob esile minu jaoks huvitava detaili. Afganistanis on kaks riigikeelt: pashtu ja dari; BBC neljakümnepealine toimetus on täpselt pooleks. St pool on pushtu-, pool darikeelsed. Ja et kõnesid alustades pöördub ta afgaanide poole esimesena alati pushtu keeles ja alles seejärel dari keeles. “See on eelkõige pushtude riik,” ütleb Ilves.
Mulle on mõtlemisainet. Olen tagasi jõudes iga päev sundinud end nüri järjekindlusega tund-paar dari keele tunde kuulama ja harjutusi kirjutama. Olen praegu pushtu keelest end võimalikult kaugele hoidunud. Dari keelega saab küll põhja pool hakkama, sest ka puhstud räägivad siin dari keelt. Aga ehk peaks tasakaalustatuse mõttes oskama ka pushtu keeles kasvõi tervitusigi?
Comments:
<< Home
oi kui kade ma olen, et dari keel edeneb. minä jätsin nüüd kindralist õpetaja kus see ja teine ja püüan hoopis ühte pärsiakeelset (või parsi?) naist meelitada, et ta mulle sügisel pärsia keelt hakkaks õpetama. Nad - iraanlased ja afgaanid - tunduvad väga hästi teineteist mõistvat, ja pärsiat räägib rohkem inimesi kui dari keelt. Samuti õpikuid saab isegi kohalikust raamatukogust. Ja naine vajab koledasti mingit tegemist, oma maa õpetajast on ta siin muidugi kahjuks muutunud ametnike lükatõmbaks. Rahast keeldus kategooriliselt, ise elab peost suhu. Jaah...
Kui algul vaatasid Kunduzi, Baghlani ja Takhari provintside külamehed mind altkulmu, ikka väga ettevaatlikult, siis pärast ühist tempokat ringironimist mägedes ja minupoolset ülikohmakat keelepurssimist, pakkusid lahkumisel pea kõik kätt! Sõbralikkuse kasv oli tuntav.
Maris. pärsia keelt räägib tõesti palju inimesi. iraanlased ja afgaanid mõistavad üksteist hästi, kuna nende keel on praktiliselt sama, aga afgaanid saavad paremini aru iraanlastest kui vastupidi. pärsia keeles hääldatakse pikemalt sõnu, dari keeles aga lühemalt. seetõttu saavad afgaanid iraanlastest paremini aru, nad ei pea nii hoolega jälgima. ;) nii palju tean ma nendest keelte erinevusest :)
Ja tadžikid saavad ka nii dari kui pärsia keelest aru. Ja ega siis ilmaasjata Iraanil ole head suhted Tadžikistaniga.
Postita kommentaar
<< Home