esmaspäev, märts 13, 2006
Korruptsioon ja/või majandus
Pakistanist pärit asjajaja räägib: kohalikke palgates küsitakse temalt, kui palju palgast ta endale vahendustasuks tahab. Siinkandis paistab olevat tavaline, et riigiasutustes on palgal arutu hulk inimesi, kes ei tee sõna otseses mõttes mitte midagi. Kui mingi abiprojekti raames saabunud asjapulk üritab veenda kohalikku bossi, et kasutu kamp tuleks lahti lasta ja mõni üksik - aga see-eest asjalik tööle võtta - on vastuseis tugev. Ilmselt kasseerib boss iga pea pealt oma “kümnise”.
Kohalikud püüavad iga hinna eest end mõne välismaise organisatsiooni tiiva alla sokutada. Välismaalaste juures töötavad kokad ja majapidajad võivad end täiesti kindlalt tunda, saades umbes 200 dollarit kuus, meie autojuht Massoud saab üle 500 dollari, mis on ikka päris vinge palk. Samas tuleb arvestada, et ta sõidab läbi hiiglaslike aukude oma autoga ja ka beniinile kulub tublisti raha.
Afganistani GDP per capita on ca 800 dollarit, mis kindlustab talle koha – ütleme umbes nii viimase kahekümne riigi seas. Kogu riigiaparaadi sissetuleku võib laias laastus kokku võtta umbes nii: 45% välisabi, 45% sissetulek moonipõldudest ja allesjäänud 10% - jumal teab mis (makse ju ei maksta).
Mingid tehased on justkui olemas, aga tööviljakus neis on alla igasuguse arvestuse. Meie külalistemajas peatuv itaallane räägib lõuna pool paiknevast hiiglaslikust oliivipuude kasvandusest ja tehasest, mis võiks toota miljoneid liitreid õli. Paraku tõstab iga pudelit viis kohalikku jorssi ja õli mitte ei voola, vaid vaevu tilgub, kurjustab itaallane.
Iga välismaalane on afgaani silmis rikkur: käbe ehitustegevus on suunatud neile tuhandetele, kes siin kõikvõimalike abiprojektide raames töötavad. Majade üürid on röögatud. Isegi vabatahtlikele antav elamisraha on 2000 dollarit. Seda loetakse piisavaks, et Kabulis välismaalasena ots-otsaga kokku tulla.
Samas: Andres satub koos kolleegidega lõunastama kohalikus sööklas. Talle maitseb söökla-toit enam kui roog peenes restoranis. Ning kulub neil kolme peale kolm dollarit...
