kolmapäev, märts 08, 2006
Seiklus algab
Mu esimesed kauged reisid – ülikooliaegsed talvematkad Siberisse - tekitasid täiesti erilise reisiärevuse. Ärkasin öösiti üles, süda puperdamas, pea kujutluspilte täis. Viimastel aastatel on reisi mõiste minu jaoks kuidagi devalveerunud. Tõesti, olen näinud erinevaid maid ja kohanud põnevaid isiksusi. On olnud fantastilisi reise, kuid ometi on neil puudunud see miski...
Viimastel öödel olen tundud endas taas tuttavat ärevust tõusmas. Kujutluspildid ei anna asu: peas on kummaline segapudru faktidest ja vastakatest emotsioonidest.
Kolm kuud on olnud piisavalt pikk aeg, et surfata kõikvõimalikus informatsioonis ja lõpuks olen sunnitud endale tunnistama: ma ei tea sellest maast õieti mitte midagi!
Ettevalmistused on olnud kõike muud kui tavapärased: kaubamajas palun hämmingus müüjal leida mulle paar numbrit suurem pluus, sest seljasolev istub “liiga hästi”. Püüan meelitada mobiilifirmat Afganistani roaminguga tegelema. Tegelen poodides hiigelsuurte rättide otsimisega. Varustame endid dari ja pushtu sõnaraamatutega.
Ja peame lõputuid kõnelusi teemal: ei, me ei ole hulluks läinud või enesetapukalduvustega.
