Kabuli päevik

Käin tihti külalistemaja katusel: siit avaneb oivaline vaade mägedele ja linnale. Täna ma katusele ei jõudnud, sest meid sõidutati turvatreeningule. Turvafirma kontor asub Kabuli kalleimas linnaosas nimega Wazir Akbar Khan, kus paikneb enamik saatkondi ja rikaste organisatsioonide kontoreid. Majad on hiiglaslikud, tänavad on puhtaimad ja tarad kõrgeimad. Üllatuslikult kulub treeningule terve päev, nii et vahepeal pakutakse ka lõunat.
Meile esmase tutvustuse teinud vähese jutuga Mike ja joviaalne Charlie võtavad asja tõsiselt ette. Meid veetakse süsteemselt läbi kõikvõimalike ohtude, kaasa arvatud terviseriskid, skorpionid-maod ja (liiga soojast või külmast) ilmast põhjustatud probleemid. Olen päeva lõpuks täiesti läbi; lisaks pingsale ekraani vahtimisele väsitab mind kontori asukoht keldris. Tunnen ennast elavalt maetuna.
Kõige loomingulisem hetk on kriisisituatsiooni läbimängimine: oleme justkui UN töötajad, kes tegutsevad Transdnestrias, Ukraina ja Moldova naabruses. Igaks päevaks on järjest hullem olukord välja mõeldud: alates poliitilisest segadusest ja piiride sulgemisest rahvarahutusteni välja. Selle stsenaariumi järgi oleks mina igatahes lahkunud juba kuuendal päeval, kuid väidetavalt ei luba Brüssel lahkuda. Mängime siis kaasa kuni kümnenda päevani, mil lisaks kõigele muule uskumatule nähakse ette veel enesetaputerrorist, kes lõhkab ennast lennuväljal. Protesteerime: lugu on nagu eriti ülepingutatud Hollywoodi stsenaarium!
Muidu eriti üllatusi ei ole: oleme siin paar asjalikku raamatut omal käel läbi studeerinud. Ainus teema, millega seoses mul kuidagi kehva tunne tekib, on üksikasjalik instrueerimine, mida teha pantvangi võtmise korral. See ei ole päris ülepingutatud teema: turvadel on andmeid, et eriti ihatakse sihtmärgiks välismaist naisterahvast.
Eelmisel aastal püüti kinni üks itaalia abiorganisatsiooni töötaja, sel aastal üritati ära röövida naisterahvast Kabuli lennujaamas. Daam lasti vabaks, kui selgus, et tegu on pooleldi afgaaniga. Tegelikult ongi tõeliselt vastik hetk lennujaamast väljudes - vastu tulla ei lasta, nii et peab minema üle mitme hiiglasliku platsi, enne kui parkimisplatsile jõuad. Platsidel on mingid kummalised "priviligeeritud". Tõtt-öelda ma seda teekonda üksi läbida ei tahaks.