Kabuli päevik

Hommikusöögilauas saame teada, et tänane päev kuulutati prohveti sünnipäevaks (ning ühtlasi ka surmapäevaks). Püha kuulutasid välja mullad eileõhtusel palvusel sõltuvalt kuu faasidest. Nii et nende täpne etteteadmine on lootusetu üritus.

Lähen Andresega tööle kaasa. Lumiste mägede ja presidendipalee naabruses asuv veterinaarialaborite kompleks on inimtühi. Ainult punases särgis ja lühikestes pükstes Peter jookseb mööda hiiglaslikku territooriumi oma hommikust ringi.

Labori juhataja ütles Peterile mõni aeg tagasi: “Sind võidakse maha lasta!” Arutame riietumistavasid teiste ekspertidega. Leiame, et igal juhul peaks jälgima koodi. Pole mõtet endale häda kaela tõmmata lühikeste pükste pärast. Meenub Andrease tõsilugu Omaanist, kus tenniseriietes tütarlapse võttis tänaval kinni politseinik ja kupatas ta esimesele lennukile, mis lendas juhuslikult Indiasse.

Olen näinud üht ameeriklannat rõdul istumas, liibuvad põlvpüksid jalas ja lühikeste käistega särk seljas. Ja nägin ka pilke, mida heitsid afgaanid daami suunas. Mul pole mingit soovi kohalike silmis ebasündsat riietumisstiili testima hakata.

Istun õues, korrutan nürilt darikeelete verbide pööramist ning loen vahelduseks Lao Zid. Kui autojuhtidega hiljem kokku saan, suudan arusaadavalt kuuldavale tuua terve lause: “Ma emrose bessjaar hhoššal astom (sõna-sõnalt: mina täna väga õnnelik olen).”

Meestel on plaanis üritus - sõidame üürimaju vaatama. Kõigepealt jääme hätta uhke müüri taga. Selgub, et maja on juba ära antud. Järgmise maja juurde kuulub ilus aed, aga hoones endas vaid kolm magamistuba. Ümber õue asub hulganisti pisiubrikuid, aga keegi ei avalda soovi neis elada. Kuu üüriks soovitakse 1500.

Teine objekt asub jõe ääres (aga Kabulis on jõgi midagi väga vastikult haisvat). Territoorimil asub kaks maja, minu meelest on üks rõvedam kui teine. Põgenen läbi garaazhi tänavale, kuklas arvamus, et selle kinnisvara üür on 3000 dollarit.

Kolmandana näeme maja, mida mehed juba väisanud. Hoone on küll tibake väsinud, aga sümpaatne. Meenutab Tartu Tähtvere piirkonna suuri häärbereid: hiiglaslikud puitaknad, avarad verandad, päiksepoolne terass, mõistlik ruumijaotus. Kaks suurt vannitubagi on mitme aknaga. Maja meeldib mullegi, selles on midagi kodust. Üüriks soovitakse 1800 dollarit.
Õhtul kolime külalistemajas ümber kõrvaltuppa. Eluruumiga ei võida, aga tualettruum on kaks korda avaram ning - mis eriti tähtis - uksega! Rõdule nõjatub selle hoovi ainus puu. Enne pimeda saabumist maabub okstele habras väike tuviemand ja kudrutab sõbralikult.