esmaspäev, mai 22, 2006
Esimesed külalised
Millalgi sügaval nõukogude ajal oli pop mangomahl. Mäletan ähmaselt, et minu meelest oli tegu erakordselt jõleda maitsega. Kunduzis pakub Tahmina mulle mangot ja see on otsekui armumine esimesest silmapilgust. Valmis mango söömine on tõeline nauding sööjale; paraku ei paku just eriti kaunist vaatepilti teistele. See koosneb pluristamisest, lutsimisest ja lusikaga kraapimisest. Olen nüüd tuttav kahe meetodiga ja mõlemate tulemuseks on see, et mahlast kleepub sööja ise kui ka nõud ja laud. Tahmina ütleb, et umbes kuu aja pärast on pea riknemise äärel olevad mangod eriti maitsvad, aga siis pidavat minema pärast söömist dushi alla...
Eile käisid meil esimesed külalised - Andrese töökaaslased. Simon, tema tööandja, kutsub
kaasa ka kaks Kunduzi projektist tuttavat meest, kes hetkel Kabulis. Fritz laenab meiele õnneks aiamööblit, sest üheksat tooli pole meil õhtuks kusagilt võtta. Valmistan mitmeid roogi: kurgi-redise-sibulasalati laimimahlaga ning kreeka salati iraani päritolu fetajuustu-oliiviõliga. Marineerin jogurti ja küüslauguga loomaliha. Küpsetan liha ahjus ning teen lisandiks spagette lõhega. Tõstame söögilaua muruplatsile, paneme põlema aiavalgustid ning süütame küünlad.Sellest tuleb muhe õhtu: mehed söövad laua tühjaks, lobisevad mõnuga ega ole kiidusõnadega kitsid. Ainus inimene, kes mind täiesti eirab, on paar päeva tagasi saabunud projektijuht. Tegu paistab olevat suure egoga ja nii õnnestub tal veeta õhtu, kordagi meid kõnetamata. Ma ei tea mehe nimegi, sest ta ei suvatsenud end ka esitleda.
Lahkumisel värava juures saan kõigilt südamliku käepigistuse või karvase musi (millegipärast kipuvad põsemusi andma just torkiva habemega tegelased), kuid projektijuhil õnnestub meist mõlemast mööduda head öödki soovimata. Mitte et ma koledal kombel viisakusi igatseksin. Lihtsalt näib, et maal, kus nii väga armastatakse viisakustervitusi vahetada – kohtumisel järgneb musidele (mehed musitavad mehi ja naised naisi) lõputu pomin küsimusi ja austuseavaldusi -, kuluks elementaarne viisakus ära.
# posted by Õnne Pärl @ 11:27 AM 
