Kabuli päevik

Oleme hommikuks sisuliselt otsuse teinud. Suure maja rent tundub meile hetkel keeruline: tuleb osta kogu maja sisustus (ka tehnika) ja meil ei ole õrna aimugi, palju selle peale võiks kuluda. Arvestades veel , et ette tuleks maksta ka kolme kuu üür, tunduvad summad üle pea tõusvat.
Andresel on vaba hommikupoolik ja jalutame tagasi väikesse majja, et vaadata üle mööbel. Majast lahkuv Thomas on korraliku sakslasena teinud täieliku nimekirja kõigist talle kuuluvatest mööbliesemetest koos soovitud hindadega. Lisaks tabel, millal ja mis hinnaga asi on kunagi ostetud. Meile meeldib enamus tema ostetud kraamist: täispuidust voodi, söögilaud, gaasiahi, arvutilaud jm. Ma ei näe mõtet osta ainult riidekappi, sest köögi ja vannitoa vahel asub suur hoiuruum.
Korralik köögimööbel on sisse ehitatud, samuti on maja poolt juba olemas külmkapp ja gaasipliit. Meil on lootus sisse kolida kümne päeva pärast.
Õhtul läheme külastama uut Kabuli kohvikut. Mulle on organiseeritud kohtumine omaniku, kogenud Afganistani veterani Gay-LeClerciga, kes osutub erakordselt sharmantseks leediks. Ta paistab tundvat siirast huvi mu käekäigu vastu ja püüab produtseerida ideid, kellega peaksin töö osas rääkima ja mida võiksin üldse teha.
Tutvun ka Bettyga, kellele kuulub ainus Kabuli ilusalong. Ta kutsub mind enda salongi reedel või laupäeval, mil kogu rahvusvaheline eliit tema salongi külastab. Sedalaadi PR-mõtlemine tundub mulle erakordselt omapärane, aga mõlemad daamid veenavad mind, et Kabulis ongi selline tutvumisviis parim viis sidemete sõlmimiseks.