pühapäev, juuli 30, 2006

 

Ameeriklaste konteinerlaagris

Meid kutsuvad ameerika veterinaarid külla. Nende laagris toimub kord kuus nö grillõhtu, kus mustad mehed kõikvõimalikku maitsvat liha küpsetavad. Seitsme dollari eest võib süüa niipalju kui jaksad.
Ameeriklaste konteinerlaager asub saatkondade rajoonis. Tänav on suletud, nii laseme Mussa minema ja jalutame teetõkiste vahelt väravaputkani. Tegemist on pigem terve turvaüksuse läbimisega: asjad sõidavad läbivalgustamisele, ise kõnnime läbi metalliotsijate, meilt võetakse ära passid ja antakse vastu külastajakaardid. Lisaks hambuni relvastatud turvameestele jälgivad meid igast ruuminurgast kaamerasilmad.
Õnneks tuleb Bob meile peagi vastu. Laager kujutab endast ideaalselt sirgete asfaltteede võrgustikku, mida ääristavad tihedalt külg külje kõrval merek0nteneri mõõtu väikese aknaga valged plekkmajakesed. Veterinaariaprofessor Corrie seletab, et igaühes on kaks asukat ning loomulikult on majakesed varustet kaabeltelevisiooni, interneti, katkematu elektri ja konditsioneeriga. Ometi ei saa lahti tundest, nagu viibiksin vanglas. Nii ahistav tundub steriilne, kuid eristamatult muutumatu plekist osmikuterivi.
Siiski on laagris ka mõned hüved: siin on nii hea varustusega jõusaal kui ka söökla. Õuele on üles seatud trobikond laudu ning suundume peagi toidujahile: lisaks eri sorti lihale on sööklast võimalik võtta muid lääne tsivilisatsiooni hüvesid nagu friikartuleid, ketshupit või jäätist.
Vatsakad elanikud, peapallimütsid ja muu vägagi iseloomulik atribuutika tekitab tunde nagu viibiksime USAs, mitte Afganistanis. Pugime end Andresega kiiresti kurguni täis ja tunneme sellist väsimust, et kasutame varsti juhust tuttavate autoga jalga lasta. Enne tuleb orienteeruda kottpimedal tänaval, mis ei ole eriti meeldiv kõikjal vedelevate okastraadirullide tõttu. Lehvitan pimedas mööduvatele soomikutele, mille küljes uljalt soome lipp laperdab.

Comments: Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?