pühapäev, juuli 16, 2006
Igal maal omad kombed

Meenub Jeani räägitud lugu oma tõlgist, kes oli juba noorena armunud oma nõosse ja vastupidi. Pere ei olnud ka abiellumisele vastu - nii et nagu õnnelik lugu? Aga pere otsustas, et kihluse väljakuulutamisest alates ei tohi nad teineteist näha enne kaht aastat, alles pulmas. Ja nii oligi, et lapsest saati üksteisest hoolinud noored lahutati. Jean rääkis, kuidas pulmas palus närvis mees, et ta läheks naiste poolele ja vaataks pruuti: kas tütarlaps on ikka endiselt ilus?

Koraan ei ütle teatavasti midagi meeste suhete kohta noorte poistega. Niisiis kurdab ekspert, et ta ei suuda vaadata enam, kuidas mees on hoolitsevalt käe ümber noore poisi ümber pannud; kunagi ei tea, kas tegu on hoolitseva isa või hoopis armukesega. Hollandist pärit mees kurdab senikaua kuni Andres küsib vastu: kas on ikka normaalne elada maal, kus enamik inimesi elab paar meetrit allpool merepinda?
Kui lähtuda kristlikust loogikast, oleme kohutaval maal, kus kõik on valesti. Paraku pole euroopaliku mõtteviisiga siin suurt midagi peale hakata. Eile pääseme sisse Loya Jirga lähedal olevasse ühekorruselisse majja, mis on küll lisaväärtusteta nagu näiteks kamin, aga lihtsa põhiplaani ja heade proportsioonidega. Maja on puhas ja korras. Õues on üksik puu ja eesaed kaetud muruga, aia äääres tüüpiline viinamarjasõrestik. Ilmselt pole selles elanud ka välismaalasi, sest kõrge valgeksvõõbatud müür on okastraatideta.

Homme peame kohtuma omanikuga ja ainult allah teab, mis nipid veel temal varuks on. Ja samas on selge, et ärritumisel pole mõtet. Nii on siinkandis lihtsalt tavaks.