Kabuli päevik

Kui Kabulisse kolisime, kuulsin meie kohta aeg-ajalt ütlust "uued". Nii nimetatakse välismaalasi, kes on elanud Afganistanis alla poole aasta. Nüüd mõistan väga hästi, mida see väljend tähendab: esimene pool aastat kulub täiesti käest, püüdes aru saada, mis koht see Afganistan üldse on.
Aeg-ajalt kohtame inimesi, kes tunnevad justkui kaasa, et sellisel koledal maal peame elama. Ja mina olen järjest tänulikum saatusele, mis on toonud - lisaks kogemustele - juurde täiesti uusi teadmisi. Vaevalt et oleksin kunagi osanud huvi tunda nii kauge piirkonna kultuuri või ajaloo vastu. Pärsia keelest rääkimata: "dari" on lühend, tuletatud "Pārsī-e Darbārī" e. kuninglike õukondade pärsia keel.
Herati-Balkhi sufistide looming tõmbab kui magnetiga: muide, arstiteaduse isa Ibn Sina (Avicenna) on pärit samuti Balkhist. Selle kandi hiigleaja lood on omamoodi võluvad: paras segapudru usust, müstikast, huumorist, muinasjuttudest ja rahvalikest ütlustest.
Meie seiklused Kabulis jätkuvad loodetavasti septembri keskpaigast - muidugi juhul, kui me ikka taas viisa saame ja olukord Kabulis päris ära ei pööra ja lennud Afganistani ikka toimuvad jne. Afganistani peaksime jääma kokku ligi kaheks aastaks. Inshallah.