Kabuli päevik

Täna õhtul asume tagasiteele Kabulisse. Asume hetkel poolel teel Prahas, kus oleme mõnuga kultuuri sisse ahmimas. Kabulis pole teatavasti ei kontserte, näitusi. Isegi televiisorit pole (mitte et ma selle järgi igatsust tunneksin).
Halb uudis on see, et mõned päevad ei ole ilmselt meist kuulda. Maabume esialgu Andrese töökaaslaste majja, kus polnud viimati veel elektritki, internetist rääkimata. Aga püüan nädala lõpus end Andrese töökohta kaasa sokutada, et te muresse ei jääks.
Hea uudis on see, et kapten Attayee õuemajake on veel vaba. Kui me endiselt kaubale saame, on lootust peagi end afgaani pere tiiva alt elamast leida. Loodetavasti saab siis koju ka interneti ning päevik taas elu sisse.
Kohtumiseni Kabulis!