Kabuli päevik

Viiu teeb ettepaneku minna jalutukäigule ümber Quargha järve. Andrese töökaaslane Steven on samuti huvitet ja nii me neljakesi hommikul end autosse pakimegi. Sõit ei alga just libedalt: linnas on ootamatud ummikud. Näib, et kõik neli miljonit Kabuli elanikku suunduvad pühade puhul oma sugulasi külastama.
Käisime viimati järve ääres kevadel, mil veetase oli kõrge. Nüüd on veepiir meetreid madalamal. Tegelikult on Quarga pigem veehoidla, mis rajati põua-aastatel 1999-2001. Et aga Afganistanis on imevähe järvi, on türkiissinise varjundiga veepinnal imepärane külgetõmbejõud. Alustame oma jalutuskäiku Kabuli Golfiklubi juurest. Terrassilt võib jälgida, kuidas põuasel maa-alal üksikud valged mehed ringi sebivad. See on kaunis kummaline vaatepilt, sest erinevalt tavalisest golfimaastikust puudub siin muru. Samuti sõidavad meestel tihedalt sabas maasturid nagu koerad. Ning ümbrukonnal hoiavad valvsalt silma peal relvis ihukaitsjad. Mängumõnu missugune!
Mõne aja pärast möödume peamisest turismimagnetist: järve äär on tihedalt täis tipitud istumislavatseid, joogi- ja lihunikuputkasid. Paatide ja vesirataste laenutuskeskus tõmbab pilku oma värviliste atraktsioonidega. Hoolimata lähenevast sügisest on rand noortest – täpsemalt, noormeestest – tulvil. Populaarse piknikukoha parkimiplatsil on keeratud autoraadio põhja ning suurem punt noormehi tantsib omapärast ringtantsu.
Peagi oleme nn turismitsoonist väljas. Asustus järve ääres praktiliselt puudub. Pilti ilmestavad vaid üksikud puud ja lähenevad rasked vihmapilved, mis mäed enda sisse mähivad. Taandunud veepiiri on varmalt ära kasutanud mudatelliste valmistajad. Järve kallas on tihedalt täis sügavaid auke, mille põhja on korrapäraselt virna laotud päikese käes tahenevad tellised.
Kohtame ka väheseid kohalikke: uudishimulike lapsukestega isa on samuti võtnud ette pika jalutuskäigu. Kaks kitsi karjatavat üliagressiivset tütarlast nõuavad minult isegi kitsede pildistamise eest raha. Karistuseks pildistan neid salaja. Steven aga püüab osa võtta rõõmsameelse poistekamba klaaskuulimängust.
Pooleteise tunniga on järvele ring peale tehtud ja naaseme rahulolevat Kabulisse. Kui kodu uksest sisse astume, algab väljas kole madin: korraga äike ja rahe.