pühapäev, oktoober 15, 2006
Tehnilised üksikasjad
Pikk nimekiri, mille koostasime tagasitulekul, kipub lühenema mitte niivõrd asjalikust, vaid pigem lõbu-otsast. Suurest kahekorruselisest spordipoest ostsime ära drenazhööri. Ainukese mudeli, mis nägi välja selline, et kohe esimese treeningu ajal ära ei lagune.
Meil nüüd 4 dollari eest kuus sat-tv: nii idamaised kanalid kui ka CNN, BBC, History, Discovery. Filme vaatame kohalikult kanalilt (araabiakeelsete subtiitritega) ja venelaste TV3lt. Venelased kasutavad dubleerimisel näitlejaid, nii et tulemus on veidi parem kui elu esimesed nähtud videofilmid. Mäletate küll, selline muutumatult emotsioonitu hääl luges teksti katkematus jorus. Tollal oli ka vahva tõlge: fuck You’st sai Ja tebja ne ljublju vms.
Internetiühendus on tegelikult kaunis hää (kohalikus kontekstis muidugi). Selgub, et akende ees olevad metallist putukavõrgud segavad singaali: parima nurga leidmiseks tuleb raadiotelefoni lihtsalt mööda lauda lohistada.
Tõsisem on elektriteema. Esialgu ostsime ära väikese India päritolu intverteri (700 W) koos akuga (100Ah), mis aitab päeval hädast välja. Saan kasutada läpakat ja raadiotelefoni. Õhtul on meil seni alati nii laevalgus kui ka pistikutes elekter olemas olnud, sest meie afgaanist peremees lülitab hämaruse saabudes sisse oma võimsa inverteri (tal on inverteri taga kümme akut). Linna elektri saabudes antakse meile väljasoleva lambi süttimisega märku ja siis saab sisse lülitada ka boileri ning külmkapi.
Loen alati huviga artikleid alternatiivenergia teemadel, aga seni pole õnnestunud ühtki töötavat süsteemi oma silmaga läbi. Siinkandis on pop päikeseenergia. Meil õnnestub end külla sokutada Kimile, kel on alternatiivne elektrisüsteem. Katusel on kaks päikesepaneeli (a 75W), mis ühenduses patareidega (7*100Ah) ja 2-kilovatise inverteriga. Lisaks kuulub süsteemi transformaator, mis lülitub automaatselt vastavalt vajadusele ümber kas linnaelektrile, generaatori- või päikeseenegiale. Kim on ka paigaldatud eraldi juhtmed päikeseenergia-süsteemi tarvis: 12-vatine säästulamp ripub igas toas. Süsteem kannatab ära külmkapi pideva seesoleku; samuti valgustid, teleri, läpaka jne. Ainukesena ei saa ta solarisüsteemi taha ühendada boilerit.
Meile meeldib päikeseenegria idee iseenesest väga. Paraku on soetamishind ca 4000 dollarit. Oleks olukorras, kus paariks-kolmeks aastaks jäämine on kindel, tasuks investeering end ehk ära. Aga siinset ebakindlat olukorda arvestades tuleb ilmselt mürarikas generaator soetada.
Meil nüüd 4 dollari eest kuus sat-tv: nii idamaised kanalid kui ka CNN, BBC, History, Discovery. Filme vaatame kohalikult kanalilt (araabiakeelsete subtiitritega) ja venelaste TV3lt. Venelased kasutavad dubleerimisel näitlejaid, nii et tulemus on veidi parem kui elu esimesed nähtud videofilmid. Mäletate küll, selline muutumatult emotsioonitu hääl luges teksti katkematus jorus. Tollal oli ka vahva tõlge: fuck You’st sai Ja tebja ne ljublju vms.
Internetiühendus on tegelikult kaunis hää (kohalikus kontekstis muidugi). Selgub, et akende ees olevad metallist putukavõrgud segavad singaali: parima nurga leidmiseks tuleb raadiotelefoni lihtsalt mööda lauda lohistada.
Tõsisem on elektriteema. Esialgu ostsime ära väikese India päritolu intverteri (700 W) koos akuga (100Ah), mis aitab päeval hädast välja. Saan kasutada läpakat ja raadiotelefoni. Õhtul on meil seni alati nii laevalgus kui ka pistikutes elekter olemas olnud, sest meie afgaanist peremees lülitab hämaruse saabudes sisse oma võimsa inverteri (tal on inverteri taga kümme akut). Linna elektri saabudes antakse meile väljasoleva lambi süttimisega märku ja siis saab sisse lülitada ka boileri ning külmkapi.
Loen alati huviga artikleid alternatiivenergia teemadel, aga seni pole õnnestunud ühtki töötavat süsteemi oma silmaga läbi. Siinkandis on pop päikeseenergia. Meil õnnestub end külla sokutada Kimile, kel on alternatiivne elektrisüsteem. Katusel on kaks päikesepaneeli (a 75W), mis ühenduses patareidega (7*100Ah) ja 2-kilovatise inverteriga. Lisaks kuulub süsteemi transformaator, mis lülitub automaatselt vastavalt vajadusele ümber kas linnaelektrile, generaatori- või päikeseenegiale. Kim on ka paigaldatud eraldi juhtmed päikeseenergia-süsteemi tarvis: 12-vatine säästulamp ripub igas toas. Süsteem kannatab ära külmkapi pideva seesoleku; samuti valgustid, teleri, läpaka jne. Ainukesena ei saa ta solarisüsteemi taha ühendada boilerit.
Meile meeldib päikeseenegria idee iseenesest väga. Paraku on soetamishind ca 4000 dollarit. Oleks olukorras, kus paariks-kolmeks aastaks jäämine on kindel, tasuks investeering end ehk ära. Aga siinset ebakindlat olukorda arvestades tuleb ilmselt mürarikas generaator soetada.