Kabuli päevik

Andrese veterinaarist kolleeg Steven pärib Kabuli kolleegilt, mida ta arvab darvinismist. Pärast järelemõtlemist ütleb kõrgharidusega veterinaar, et ta on lugenud igasuguseid raamatuid hüpnoosist ja magnetismist; darvismi ta ei usu.
Andres ja Steven vaikivad viisakalt, ootamatut vastust seedides.
Vähese aja möödudes teatab veterinaar: aga ta olevat kuulnud, et inimestel Ghori (mägine ala Kesk-Afganistanis) provintsis on saba. Ükskord olevat ta olnud koosolekul koos afgaanidega Ghori provintsist ja ta kartnud hirmasti nende kõrvale istumist.
Kahjuks Andres ja Steven ei küsi, miks ometi. Juurdlen siiani: kas veterinaar kartis sabanakkust või oli tal lihtsalt hirm kogemata teise saba peale istuda?