esmaspäev, aprill 09, 2007

 

Kivi ja suudlus

Meie õu on täis töömehi, kes peremehe näpunäidete järgi terrassile keerukaid kaari ehitavad ja muid kevadtöid aias teevad. Meie peremees, kapten Attayee, on kaotanud suhkruhaiguse tõttu jala. Ta istub nagu võimukas padishahh põõsa vilus ja juhatab vägesid: kes lihvib telliskive, kes laob kaari ja kes koristab prahti. Mõtlen, et mees, kes jäi esimese piloodina ellu ligi 40 aastat tagasi toimunud karmis lennuõnnetuses (http://www.gatwickaviationsociety.org.uk/YA-FAR.asp), vääriks ju vanemas eas paremat saatust.
Lähen Viiuga jalutuskäigule; ta tahab külastada üht kaugel asuvat afgaanide käsitöö poodi. Kõnnime lõputult mööda tolmuseid tänavaid. Püüan hoida varju, sest keskpäevane päike on suisa kõrvetav (alles ma püüdsin käia tänava päikselisel poolel). Kui liigume mööda meestest tulvil äritänavat – siin müüakse generaatoreid ja autode varuosi - tabab mind selga üksik kivike. Vaatan üllatunult ringi, aga ei märka midagi kahtlast. Oli kivi tõesti juhuslik? Mõni aeg hiljem tulevad meile vastu kaks sinises burkas naist koos väikese piltilusa poisikesega. Äkitselt jääb poiss seisma, ütleb “salam” ja sirutab käe. Sirutan käe vastu ja ootamatult suudleb poiss aupaklikult mu kätt.
On hetki, mil mulle tundub, et saan afgaanide käitumismallidest aru. Cambridge’i professor Hans räägib oma andekast Pakistani päritolu tudengist, kes keset õppeaastat lihtsalt ära kadus. Hiljem ilmus tudeng välja põhjendusega, et ta pidi aitama lahendama üht perekondlikku probleemi. Hansule näis, et tudeng rikkus oma akadeemilise karjääri. Afganistanis elades aga oleme harjunud, et inimesed võivad töölt kaduda: kui peres on mure, tuleb seda kogu perekonnaga aidata lahendada.
Vahel tabab mind siiski nagu välk selgest taevast, et ka kõige lihtsam liigutus võib olla täiesti erineva tähendusega. Ühel päeval kõnnin üksi tänaval, kui suurt hunnikut naan uskeki (st ümmargune lapik leib dari keeles) süles kandev mees mõned maha pillab. Automaatselt kummardun neid üles korjama ja ulatan mehele – ta on silmnähtavalt pahane ja kohmetunud minu lihtsa liigutuse tõttu.

# posted by Õnne Pärl @ 10:35 AM
Comments:
Sisenemine tolle kirjelduse najal andis mullegi hetkevisiooni, kuhu mediteeruda. Kultuurilised kontrastid on oma olemuselt - olnud ikka ju vaimliselt ergastava lummuse kandjad. Varasemalt syndisime paraku vaid yhte kultuurikihti, kus teistest kultuuridest puudus ylevaadegist. Nyyd ilmselt liigumegi omasoodu mingil moel... vastastikuste arusaamiste poole. Edenemisele .. sisemist harmooniat!!!
# posted by Anonymous Anonüümne : 2:29 PM
 
Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?