laupäev, aprill 07, 2007
Tagasi Kabulis, vahepeatusega Göttingenis II



Ülikoolilinnakese (ca 130 000) atmosfäär meenutab mulle Tartut. Aga kui Tartu jätab veidi vaeselapse mulje, siis Göttingen näib pigem edasijõudnud kohana. Hans kinnitab, et mulje on õige: siinne elanikkond on kaunis heal järjel. Göttingen oli ka Hansalinn. Raekoja saalis leiame äratundmisrõõmuga Hansalinnade vapid reas; Dorpat ja Reval asuvad Riga ja Visby vahel.
Meie uute sõprade villa on korteriteks jaotatud. Selgub, et kui Ise korteri ostis, oli villa nii halvas seisus (seal oli asunud üliõpilaste majutus), et müüja oli rõõmus korterist vabanedes. Järgmistel aegadel ostsid korterid ära sõbrad ja Ise õde. Korterid on renoveeritud ühes stiilis – seinad valged ja maas laudpõrand, alles on vanad ühekordsed aknad ja


Enne kui Ise haiglast koju jõuab, jälgime mõnuga Hansu kõrgemat pilotaazhi kokanduse alal: valmib värske spargel kartuli ja lihaga. Aeg-ajalt ütleb vestlusele sõna sekka ka suurim papagoi, keda elus näinud olen. Erkroheliste sulgedega paarikümneaastane lind on tõeline isikus. Ehkki ta jäi juba 10 aastat tagasi pimedaks, ei tuleks selle pealegi, kui linnu osavat liikumist puuris jälgida.



Õhtul teeme väljasõidu Hann. Mündenisse, kolme jõe ristumiskohas asuvasse linnakesse. Münden on võluv 500-aastase puitarhitektuuri (alumine korrus küll kivi, ülemised puit) näidis. Ühe kitsa 4-korruselise vanalinna maja aknal üllatab meid hind - 44 000 eurot -, mis tundub Eesti kinnisvarahindadega võrreldes uskumatuna.
Lahkume järgmisel hommikul Saksamaalt, täis meeldivaid elamusi.