laupäev, aprill 07, 2007
Tagasi Kabulis, vahepeatusega Göttingenis II
Ise ja Hans elavad sellises eelmise sajandi alguses ehitatud villade rajoonis, kus igas majas näib olevat elanud Nobeli laureaat.Et 1734. aastal asutatud Göttingeni ülikoolis on õppinud või õpetanud 42 Nobeli laureaati (näiteks matemaatik Carl Gauss või füüsikud Max Born, Otto Hahn, Max Planck), polegi see ehk võimatu. Hans nendib küll, et peale juudisoost õpetlaste emigeerumist Nobeli-sadu jäi katki.
Ülikoolilinnakese (ca 130 000) atmosfäär meenutab mulle Tartut. Aga kui Tartu jätab veidi vaeselapse mulje, siis Göttingen näib pigem edasijõudnud kohana. Hans kinnitab, et mulje on õige: siinne elanikkond on kaunis heal järjel. Göttingen oli ka Hansalinn. Raekoja saalis leiame äratundmisrõõmuga Hansalinnade vapid reas; Dorpat ja Reval asuvad Riga ja Visby vahel.
Meie uute sõprade villa on korteriteks jaotatud. Selgub, et kui Ise korteri ostis, oli villa nii halvas seisus (seal oli asunud üliõpilaste majutus), et müüja oli rõõmus korterist vabanedes. Järgmistel aegadel ostsid korterid ära sõbrad ja Ise õde. Korterid on renoveeritud ühes stiilis – seinad valged ja maas laudpõrand, alles on vanad ühekordsed aknad ja massiivsed radiaatorid. Maja taga on hiiglaslik aed, pigem looduslik kui klanitud. Et Ise õde ja õemees on kodust ära, kolitakse meid nende korterisse elama.
Enne kui Ise haiglast koju jõuab, jälgime mõnuga Hansu kõrgemat pilotaazhi kokanduse alal: valmib värske spargel kartuli ja lihaga. Aeg-ajalt ütleb vestlusele sõna sekka ka suurim papagoi, keda elus näinud olen. Erkroheliste sulgedega paarikümneaastane lind on tõeline isikus. Ehkki ta jäi juba 10 aastat tagasi pimedaks, ei tuleks selle pealegi, kui linnu osavat liikumist puuris jälgida.
Järgmisel hommikul on suvine palavus pöördunud lõikavaks külmaks. Otsustame Andresega minna botaanikaaeda, mis asub linna keskel nagu Tartu botaanikaaedki, liigendatud küngaste, tunnelite, oja ja tiigiga. Väljas me pikalt siiski ringi ei vaata, poeme soojadesse kasvuhoonetesse (kokku kaheksa), mis sisaldavad muljetavaldava kollektsiooni sõnajalgu, kaktuselisi, veetaimi jt. kaugete maade iludusi.
Õhtul teeme väljasõidu Hann. Mündenisse, kolme jõe ristumiskohas asuvasse linnakesse. Münden on võluv 500-aastase puitarhitektuuri (alumine korrus küll kivi, ülemised puit) näidis. Ühe kitsa 4-korruselise vanalinna maja aknal üllatab meid hind - 44 000 eurot -, mis tundub Eesti kinnisvarahindadega võrreldes uskumatuna.
Ülikoolilinnakese (ca 130 000) atmosfäär meenutab mulle Tartut. Aga kui Tartu jätab veidi vaeselapse mulje, siis Göttingen näib pigem edasijõudnud kohana. Hans kinnitab, et mulje on õige: siinne elanikkond on kaunis heal järjel. Göttingen oli ka Hansalinn. Raekoja saalis leiame äratundmisrõõmuga Hansalinnade vapid reas; Dorpat ja Reval asuvad Riga ja Visby vahel.
Meie uute sõprade villa on korteriteks jaotatud. Selgub, et kui Ise korteri ostis, oli villa nii halvas seisus (seal oli asunud üliõpilaste majutus), et müüja oli rõõmus korterist vabanedes. Järgmistel aegadel ostsid korterid ära sõbrad ja Ise õde. Korterid on renoveeritud ühes stiilis – seinad valged ja maas laudpõrand, alles on vanad ühekordsed aknad ja massiivsed radiaatorid. Maja taga on hiiglaslik aed, pigem looduslik kui klanitud. Et Ise õde ja õemees on kodust ära, kolitakse meid nende korterisse elama.
Enne kui Ise haiglast koju jõuab, jälgime mõnuga Hansu kõrgemat pilotaazhi kokanduse alal: valmib värske spargel kartuli ja lihaga. Aeg-ajalt ütleb vestlusele sõna sekka ka suurim papagoi, keda elus näinud olen. Erkroheliste sulgedega paarikümneaastane lind on tõeline isikus. Ehkki ta jäi juba 10 aastat tagasi pimedaks, ei tuleks selle pealegi, kui linnu osavat liikumist puuris jälgida.
Järgmisel hommikul on suvine palavus pöördunud lõikavaks külmaks. Otsustame Andresega minna botaanikaaeda, mis asub linna keskel nagu Tartu botaanikaaedki, liigendatud küngaste, tunnelite, oja ja tiigiga. Väljas me pikalt siiski ringi ei vaata, poeme soojadesse kasvuhoonetesse (kokku kaheksa), mis sisaldavad muljetavaldava kollektsiooni sõnajalgu, kaktuselisi, veetaimi jt. kaugete maade iludusi.
Õhtul teeme väljasõidu Hann. Mündenisse, kolme jõe ristumiskohas asuvasse linnakesse. Münden on võluv 500-aastase puitarhitektuuri (alumine korrus küll kivi, ülemised puit) näidis. Ühe kitsa 4-korruselise vanalinna maja aknal üllatab meid hind - 44 000 eurot -, mis tundub Eesti kinnisvarahindadega võrreldes uskumatuna.
Lahkume järgmisel hommikul Saksamaalt, täis meeldivaid elamusi.