Kabuli päevik

Saame Eesti valitsuselt oma eesti mobiilidele teated, mis manitsevad kodus püsima. Just seda me teemegi. Nimelt on samal ajal Kabulis mudjahediinide paraad ja välismaalastel soovitatakse paar päeva end varjus hoida. Pea kohal lendlevad mürarikkalt helikopterid ja lennukid, aga muus osas möödub küll paraad rahulikult. Mida ei saa öelda Eesti kohta: vaatame ammuli sui BBCst, kuidas purjus pööbel Tallinnas laamendab.
Viimase möödunud nädala huvitavaim sündmus oli Afgfair, põllumajanduslik laat. Selle laada tarbeks doonorite annetatud mõningate miljonite dollarite eest ehitati kapitaalne laadaplats: uhke ringeksponeerimisväljak ja telgid.
Külastame laata viimasel, perepäeval. Ligi kolm kilomeetrit varem keeldub politsei meie autot läbi laskmast, niisiis jätame auto tee äärde ja kappame lõõskava päikese all tühermaa poole, kus kompleks asub. Viimane kilomeeter on muljetavaldav, kui väravatest sisse tulles ühineb meeletu rahvavool. On vabastav näha, et lisaks meestele on laadale liikumas nii palju kaunilt riides lapsi ja naisi. Laat on Afganistani mõistes uskumatul tasemel organiseeritud: meelelahutusprogrammi pakuvad lapsed ja tuntud lauljad, avatud on söögikohad ja WCd, kohalikud firmad pakuvad oma kaupa läänelikes boksides, mis on varustet elektri ja internetiga. Päris palju pakkujaid on seotud tõesti põllumajandusega - siin on kuivatatud puuvilju, seemneid, tööriistu -, aga ka lihtsalt toidukaupu ja käsitööd.
Kõige sürreaalsem hetk saabub autoni tagasi kõmpides: nimelt on politseinikud hakanud kahtlustama, et tegu on pommiautoga! Siin maal on ju iga juhita kaua aega seisnud auto kahtlane... Seisame tükk aega abitult kõrval, kuni autojuht Karim oma koosa kätte saab.