esmaspäev, juuni 18, 2007
Enesetaputerroristide laine Afganistanis
Viimase kolme päevaga on tõeline põrgu lahti läinud: viis enesetaputerroristi rünnakut üle maa. M
azaris (üks tsiviilisik surnud, kuus haavatut), Tirin Kotis (surma said üheksa afgaani, sh viis last, ja üks hollandi sõdur), Kandaharis (kolm sõdurit, üks afgaan surnud), Kabulis. Nagu oleks halbadest uudistest veel vähe, tõi tänane hommik teate, et ida pool sai koalitsioonivägede õhurünnakus Paktika provintsis surma seitse last.
Laupäevases Kabuli rünnakus (hukkus neli tsiviilisikut ja sai haavata samuti neli), läks üks USA sõdur närvi ja laskis rahva sekka. Üks hukkunud tsiviilisik veel lisaks. Eilne - pühapäeva hommik - oli eriti jõhker. Keset Kabuli kõige tihkemat liiklussõlme, umbes kilomeeter-kaks meie elukohast, hüpati
pommiga politseinikke täis bussi. Tavaliselt ma ikka kuulen plahvatusi, seekord mitte. Sügiseti tavatsesin pärast pauku kohe Andresele helistada: kas oled terve? Eile hukkus kolmkümmend viis afgaani hukkus ühe hooga, poolsada haavatut (ka juhuslikke välismaiseid tsiviile) lisaks. Andres ja tema kolleegidki sõidavad sama marsruuti mööda tööle; õnneks mitte samal ajal.
Oleme arutanud olukorda omavahel. Otsest hirmu kui sellist veel ei ole. Me mõlemad loodame südamest, et ei satu pealtvaatajaks sellistele hetkedele. Mulle piisab selleski, kui ühest suurest sügisesest pommiplahvastuskohast aeg-ajalt mööda kõnnin. Nüüd ei erine tänavalõik millegi poolest, aga sügisel kõnelesid poekeste mustunud ja väändunud varemed oma keelt.
azaris (üks tsiviilisik surnud, kuus haavatut), Tirin Kotis (surma said üheksa afgaani, sh viis last, ja üks hollandi sõdur), Kandaharis (kolm sõdurit, üks afgaan surnud), Kabulis. Nagu oleks halbadest uudistest veel vähe, tõi tänane hommik teate, et ida pool sai koalitsioonivägede õhurünnakus Paktika provintsis surma seitse last.Laupäevases Kabuli rünnakus (hukkus neli tsiviilisikut ja sai haavata samuti neli), läks üks USA sõdur närvi ja laskis rahva sekka. Üks hukkunud tsiviilisik veel lisaks. Eilne - pühapäeva hommik - oli eriti jõhker. Keset Kabuli kõige tihkemat liiklussõlme, umbes kilomeeter-kaks meie elukohast, hüpati
pommiga politseinikke täis bussi. Tavaliselt ma ikka kuulen plahvatusi, seekord mitte. Sügiseti tavatsesin pärast pauku kohe Andresele helistada: kas oled terve? Eile hukkus kolmkümmend viis afgaani hukkus ühe hooga, poolsada haavatut (ka juhuslikke välismaiseid tsiviile) lisaks. Andres ja tema kolleegidki sõidavad sama marsruuti mööda tööle; õnneks mitte samal ajal.Oleme arutanud olukorda omavahel. Otsest hirmu kui sellist veel ei ole. Me mõlemad loodame südamest, et ei satu pealtvaatajaks sellistele hetkedele. Mulle piisab selleski, kui ühest suurest sügisesest pommiplahvastuskohast aeg-ajalt mööda kõnnin. Nüüd ei erine tänavalõik millegi poolest, aga sügisel kõnelesid poekeste mustunud ja väändunud varemed oma keelt.
# posted by Õnne Pärl @ 12:41 PM 
