Kabuli päevik

On üks heli, milleta ma meie Afganistani kodu ette ei kujuta. Kui sulen silmad ja mõtlen Kabulile, tuleb kõrvu tuulelohede lennuhääl, eriliselt vihisev ja plagisev spetsiifiline heli. Kui me alles Afganistani kolisime ning veel ringi ei jalutanud, tavatsesin ma ronida iga päev võõrastemaja katusele, et veidigi ümberkaudsest elust osa saada. Minu lemmikuks kujunesid poisikesed, kes ümberkaudsetel katustel oma plastikaadist kokkuklopsitud lohehakatistega esimesi arglikke katsetusi tegid.
Mida enam talve poole, seda enam tuulelohesid taevasse tekib: kõrghetk saabub uue aasta, so märtsi lõpu paiku, mil aset leiab tuulelohede festival. Olime alles paar nädalat Afganistanis elanud, kui autojuht Massoud meelitas meid festivali vaatama. Terve staadion on täis sadu - ei, tuhandeid - mehi ja poisikesi, kel kõigil näis tegevust olevat oma lohe lennutamise ning teise lohe allakukutamisega. Sel ajal tekitas suur rahvakogunemine meis veel kõhedust, nii istusime autos ja vaatasime lennutajaid distantsilt. Muide, ohtlik võib meelelahutus ka olla: et lohed on taevas hirmpika nööri otsas, võib pingul nöör tõsiselt viga teha. Pakistanis olla kombeks nöör katta klaasikildudega - ikka selleks, et teist lohet paremini alla kukutada - , nii et vahel tulevat ette isegi surmajuhtumeid.
Reedesel õhtupoolikul, just enne päikeseloojangut, proovivad meie peremehe noored sugulased aias lohet lennutada. Esimene katse maapinnalt ei õnnestu hästi, nii kolivad nad kõrgemale, peremehe maja teise korruse terrassile. Palun luba kaasa minna.
Missugune vaade avaneb ümberkaudsetele rõdudele ja katustele - pea igal katusel lennutab keegi lohet! Kostab naeru ja hõikeid. Minu kaaslased saavad lohe üles loetud sekunditega ja see kaob nii kõrgele, et alles jääb vaid pisike täpp. Hiljem kaob seegi, ilmselt lõikab keegi osavnäpp nööri läbi.
On kummaline istuda rõdul ning kuulata, kuidas loojuva päikese kiirtes värvunud pilvede kohal võitlevad lohed. Tasapisi neid jääb vähemaks. Viimase tõmbab kogenud liigutusega alla naabermaja noormees: on peaaegu pime, tänaseks on võitlus läbi.