Kabuli päevik

Kommentaar Antsult: "Möödunud nädalal lõpetasin Asne Seierstad'i "Kabuli raamatukaupmees" lugemise. Raamat on Eestis välja antud 2005. Pilt ühe perekonna elust. Tohutult kurb oli lugeda ahnusest, jultunud kauplemistest, eriti aga patriarhaalsest vägivallast naiste ja neidude üle. Tänane loetu koolist oli mingi värskendav piisk. Mis Sa arvad, kaua võib aega minna, et Afganistanis midagi tõeliselt muutuma hakkaks? Kas see on üldse võimalik. (Kas on õige, et veel poolteist sajandit tagasi afgaani naised ei kandnud burkat? See annaks nagu lootust!)"
Ants, just paar päeva tagasi astusin sisse Shah M raamatukauplusse, kus seekord leti taga ei keegi muu kui Kabuli raamatukaupmehe prototüüp. (Abikaasa küsib: kas ta ei näe mitte suurepäraselt nooruslik välja?) Otsin mõned soovitatud raamatud (see raamatupood on Afganistani kontekstis tõeline ime, sisaldades tõelisi pärle). Shah pakkus mulle ka äsja kirjastatud enda raamatukest (täpset pealkirja ei mäleta, aga kõlas nagu) - Kabuli raamatukaupmehe tõeline lugu. Lubasin järgi mõelda - raamat maksab 20 dollarit - ehk järgmine kord ostangi.
Tahaksin kommenteerida omalt poolt Asne raamatut: see daam elas Afganistanis neli kuud ning pärast seda uskus ta enda aru saavat sellest keerukast ühiskonnast, et kirjutada raamat, mis naeruvääristab siinset perekonna mudelit ja traditsioone. Olen lugenud seda raamatut. Hoolimata sellest, et seal on suurepäraseid kirjeldusi ja vaimukaid tähelepanekuid, arvan pärast pooleteiseaastat elu siin, et see raamat ei ole õiglane, sest Asne hindab perekonda (ja kogu ühiskonda) lääne kogemusest lähtuvalt.
Burkast, lõpetuseks: naised on siin ühiskonnas segadusse aetud. Alates 1959. aastast küll kannavad/ei kanna burkat. Muide, rändhõimude naised ei ole burkat kunagi kandnud ega hesaaridki nagu nägin oma silmaga. Mul oli kummaline kogemus just Jalalabadis, kus kaks kaunist haritud noort afgaani naist - õpetajate ülemvaatajad - tõmbasid burka vahelduva eduga üle (nö avalikkuses) ja kiskusid maha (astudes kooli ukse ees autost välja).