esmaspäev, november 05, 2007

 

Noorukese prantslanna seiklused Kabulis

Kohtusin 15-aastase Lauraga siis, kui olime oma Afganistani-eluga algust teinud. Tundsin tollal end kaunis õnnetuna: see oli veel aeg, mil elasime võõrastemajas ega liikunud ringi. Nooruke prantsuse koolitüdruk elas koos oma isaga, kes töötas Afganistanis ühes meediaorganisatsioonis. Kurtsime teineteisele oma muresid ja tundsime vastastikust rõõmu seltskonnast.
Suur on üllatus, kui Laura helistab. Ta on taas Kabulis, kuid seekord üksinda. Läheme kahekesi Qargha-äärsele jalutuskäigule, mille jooksul jõuab ta mulle suurema osa oma viimase aasta seiklustest pajatada. Tema vanemad elavad lahus. Ema on alkohoolik, nii määras kohus Laura isa juurde. Isa sõitis tööle Egiptusesse ja keeldus tüdrukut kaasa võtmast. Ilmselt määrab kohtunik ta asendusperre, sest 17-aastane on Prantsusmaal veel alaealine.
Edasi kisub lugu - vähemalt minu pilgule - kaunis hullumeelseks. Laokil tütarlaps otsustas, et tuleb oma afgaanist poiss-sõbra juurde Kabulisse. Peavarju noortel pole, elavad nad noormehe töökoha juures töötajate võõrastemajas. Kontor on täis noori afgaane, kes himura pilguga noort kaunitari seiravad ja enneolematut olukorda ammulisui kõrvalt vaatavad.
Kohtun 19-aastase Massoudiga, kes näib isegi olevat ehmunud olukorrast, mida armumine kaasa on toonud. Vanemad ei taha välismaisest pruudist kuuldagi ja nõuavad, et tütarlaps kohe tagasi sõidaks ning poiss koju tagasi tuleks. Ema ja isa ei rääkinud minuga eile sõnagi, kurdab poiss. Kohalikke kombeid tundes kujutan täiesti ette tema perekonna survet.
Laural on algul idee, et ta võiks leida Kabulis vabatahtlikuna tööd ja elamist. Ta räägib ka inglise ja itaalia keelt ning tunneb araabia kirja. Mul õnnestub siiski ettevaatlikult selgeks teha, et on olematu tõenäosus, et mõni organisatsioon palkaks ei-tea-kust-kohalesadanud alaealise. Läheme kahekesi linna peale kõndima ja saab selgeks veel üks probleem: noor ilus tütarlaps ei saa siia jääda juba tähelepanu tõttu, mida ta äratab. Mul pole tänaval liikudes kunagi probleeme ette tulnud, aga Laurat üritavad noored mehed möödumisel katsuda - täiesti ennekuulmatu käitumine kohalikke kombeid arvestades.
Ehkki impulsiivne, on Laura intelligentne. Mõne päevaga jõuab talle kohale tõsiasi, et siin maal peab tal olema nö kaitsev kiht ümber, olgu selleks siis perekond või organisatsioon. Tüdruk nõustub, et sõidab kesknädalal tagasi Prantsusmaale. Kui lennuk lahkub, ma tõesti hingan kergendatult.

Comments:
Issver-sussver küll! Hea meelega kuuleks ka tulevikus, kuidas Laural läinud on.
 
Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?