Kabuli päevik

Nüüd näib olevat kindel, et stardin laupäeva hommikul omapead Jalalabadi suunas. Save the Children heaks töötav Inger on otsustanud mulle tööotsa anda. Päris täpselt pole selge, mida tegema hakkan. Põhimõtteliselt on tal vaja atraktiivset ja huvitavat materjali, mida saaks kasutada esitlustel ja doonorite ligimeelitamisel. Et siis teha fotosid ja sinna juuurde genereerida sobivat teksti. Esialgu lähen kolmeks päevaks Jalalabadi, hiljem on Ingeril plaanis mind kaasata veel üritustel Kabulis.
Ehkki vaid sajakonna kilomeetri kaugusel, on Jalalabadis täiesti teine kliima - suvel oli seal põrgulikult palav ja niiske ühekorraga. Praegu ootab mind ca 26 kraadine-soojus, loodetavasti tuleb sellest reisist turvaline ja huvitav suvepikendus.
Olen seni olen seigelnud ringi tadzhikkide-hesaaride-usbekkide-pushtude segaaladel. Nüüd sõidan siis piirkonda, kus elavadki peamiselt vaid pushtud. Inger hoiatab ette, et tegu on traditsioonidest kinnipidavate hõimudega. See tekitab minus juba ette küsimusi nagu kas/kuidas mul õnnestub sellises keskkonnas pilte teha?