pühapäev, mai 18, 2008
Afganistani fotonäitus tuleb sügisel
Hommikul kell kaheksa piinlen juba oma
Afganistani raamatu kallal. Kolmveerand raamatu tekstidest on toimetatud, lõpetan viimase neljandiku kirjutamist. Paralleelselt püüan sorteerida kümne tuhande foto seast neid, mis võiks sobida raamatusse. Tõeline peavalu.Heliseb lauatelefon. Ma ei usu omi kõrvu: helistab sõber Waheed Afganistanist. Hoolimata ponnistustest, ei ole seni kunagi õnnestunud minul teda telefonitsi Afganistanis kätte saada ega temal mind Eestis. Täna Allah halastab meile.
Pudrutan mõnuga: salam, chetor asten, khub asten? Tore on jälle dari keeles rääkida. Wa
heed ütleb, et tuleb juunis Stokholmisse kirjanike konverentsile. Nii lähedale, mõtlen. Kui lihtne oleks külla tulla! Aga miski ei ole lihtne afgaani jaoks. Waheed arvab, et vaevalt tema võõrustajad teda silmist lasevad, teisele maale minekust rääkimata. Ehkki ta on käinud korduvalt Euroopa erinevates maades, näib alati käivat kahtlus kaasas, et ehk ta ei tahagi koju tagasi minna vaid hoopis marjamaale jääda?
Räägin Waheedile, et sügisene näituste kava on paigas ja peamine toetaja leitud. Sõber soovib õnne ja kinnitab, et tema pole kunagi kahelnud, et mu fotod pooldajaid leiavad. Noh, minul on ikka veel raske uskuda, et nüüd on seljatagune olemas.PS. Näituse Armastatud Afganistan ajaplaan 2008. aastal:
Eesti Rahvusraamatukogu Tallinnas (18. sept.-2. okt.), TÜ Ajaloomuuseum Tartus (8. okt.-1. dets.) ja Narva Muuseum (11. dets.- 2 veebr.2009).
PS2. Näituse suurtoetaja on Välisministeerium.
# posted by Õnne Pärl @ 6:31 PM 
Comments:
<< Home
Kardetavasti pole mul seal suurt midagi teha, konverentsi korraldajad sisustavad aja kenasti ära.
Waheed oleks väga huvitatud meile Eestisse külla tulemisest. Loodan, et kord külaskäik ka teostub. Oleme palju üksteise maa ja kommete kohta pärinud: minul on olnud võimalus teadmistele oma silmaga kinnitust saada, aga tema jaoks on Eesti olemas vaid klantspildialbumi ning muinaslugudedena (viisin kord kingituseks eesti muinasjuttude ingliskeelse tõlke).
Waheed oleks väga huvitatud meile Eestisse külla tulemisest. Loodan, et kord külaskäik ka teostub. Oleme palju üksteise maa ja kommete kohta pärinud: minul on olnud võimalus teadmistele oma silmaga kinnitust saada, aga tema jaoks on Eesti olemas vaid klantspildialbumi ning muinaslugudedena (viisin kord kingituseks eesti muinasjuttude ingliskeelse tõlke).
Helen ütleb: Stockholm on tore ja seal on ikka midagi teha. Sõbra nägemiseks pole see ju miski maa, ega pingutus.
# posted by 
: 6:15 PM
: 6:15 PM
Kindlasti oleks Stokholmi-reis tore, kui seda annaks ühitada puhkusega. Praegu plaanid ei klapi: peaksin sõitma üksi Stokholmi (abikaasa on Kabulis), et seal tunnikese juttu ajada sõbraga (tema päevad on juba kohtumiste ja õhtusöökidega ära "organiseeritud") ja siis tagasi. Mulle näib see mõttetu raha- ja ajaraisk.
Mul on parem plaan: ühineda abikaasaga tema viimasel Kabuli-sõidul. Siis saan rahulikult kohtuda, vestelda ja väärikalt hüvasti jätta kõigi meeldivate inimestega, kellega Afganistanis tegemist oli.
Postita kommentaar
Mul on parem plaan: ühineda abikaasaga tema viimasel Kabuli-sõidul. Siis saan rahulikult kohtuda, vestelda ja väärikalt hüvasti jätta kõigi meeldivate inimestega, kellega Afganistanis tegemist oli.
<< Home
