kolmapäev, august 13, 2008
Dokfilm humanitaarabi-vandersellidest Afganistanis

Julgen filmi soovitada seetõttu, et Afganistani keskkond (suur osa materjali


Kui seda filmi tähelepanelikult vaadata (stseen, kus sekkusid afganistani ametnikud, so riik), tuli sealt välja selliste otseste abijagajate tugev külg - jõuda abivajajateni kiiresti, ilma vahenduseta, ilma kadudeta.
Aga seesmama punkt võib olla ka nõrk külg: abistajatel on tihti mentaliteet "küll meie teame mis teile hea on". Afgaanid on ka väga uhked inimesed, olgu kui vaesed tahes - igal juhul tuleks osata abi jagada nii, et see nende väärikust ei riivaks.

Üks vastuolu filmikangelaste osas jäi siiski kripeldama. Ehkki humanitaarabi rüütlid väitsid end kohalikke olusid hästi tundvat, jäid silma mõned nö rusikareeglite eiramised. Näiteks ringiliikumine ameerika lipuga kaunistatud (sõjaväevormi lähedastes) rõivastes ei tundunud just väga arukana. Samuti oleks Afganistanis suhtlemise algtõde "rahu, ainult rahu" - arvestades asjaosaliste keevast iseloomu - võinud neile tublisti abiks tulla.
Aga film on igal juhul õnnestunud. Ja mis mulle eriliselt meeldis, positiivse auraga.
PS. Pildid on vaesest kaugest Kadjara külast Takhari provintsis. Kui seda külastasin, saabus parajasti kohale toiduabi jahukottide näol.