teisipäev, august 12, 2008
Tagaside Kabuli päevikule afgaanilt
Minu ingliskeelsesse Kabuli päevikusse jätab kommentaari Javed, 24-aastane hesaar: "Armas Õnne, kirjutades seda raamatut, teed Afganistanile suure teene. Afgaanid ei unusta pühendumust, millega näitad maailmale tegelikku Afganistani ja selle kultuuri. Tänan sind inimlikkuse näitamise eest ja selle eest, et teenid afgaane. Meil on kombeks öelda: kui sa päästad ühe inimese, oled päästnud maailma."
Kommentaar liigutab mind ja saadan Javedile kirja. Saan teada noormehe tausta: kui ta oli kümne aastane, põgenes perekond Pakistani, kus poisil õnnestus saada kaunis hea haridus Quettas. Pärast Talibani kukutamist naasis perekond Afganistani, kus Javed õpetas inglise keelt. Nüüd elab ta juba kaheksandat kuud USAs, õppides ülikoolis.
Javed kirjutab: "Kui ma siin ütlen inimestele, et ma olen Afganistanist, nad ei usu mind. Igaüks näib arvavat, et afgaanid on julmad, kalgid, harimatud ja pika habemega. Nad mõtlevad, et terve Afganistan on sõjatsoon ja kõik inimesed on taliibid. Taliibid on kultuuritud inimesed, kes on treenitud ja ajupestud lapsest saati Pakistani medrese’tes. Nad ei ole suutelised tegutsema omapead ja neid kontrollivad väljapool Afganistani olevad jõud; enesetaputerroristid ja inimröövijad ei ole afgaanide vaimusünnitised.
Ma katsun neid alati veenda, et afgaanid on soojad, sõbralikud ja tööd armastavad. Nad
tahaksid olla rahus ja lasta ka teistel rahus olla; nad on terrorismi ohvrid ja sõda on neile kaela määritud. Meie, afgaanid, oleme rahuarmastavad. Me vajame meeleheitlikult rahu ja stabiilsust omal maal. Infrastruktuurid on lõhutud nende pikkade pealesunnitud sõja-aastate jooksul. Me vajaksime pigem rahvusvahelise kogukonna abi, teadmisi ja toetust, et aidata tagasi meid oma jalgadele. Me vajame igaühe toetust, et teilt õppida.Armas Õnne, võib-olla sa ei kujuta ette, aga sinu sõnad ja sinu püüdlused võivad muuta meie elu – olgu kas otseselt või kaudselt. Kirjuta edasi ja olgu Jumal sinuga."
PS. Javedi auks on fotod hesaaride kodukandist, Bamianist.
# posted by Õnne Pärl @ 9:04 AM 
Comments:
<< Home
Rory Stuarti raamatus sai küll lugeda sellest, kuidas ühe küla mehed teistele maamiine panid. Ja siis ära unustasid, kuhu nad täpselt pandud said, ja lendasid ise aeg-ajalt õhku...
Rahuarmastavad tegelased...
Rahuarmastavad tegelased...
# posted by 
: 5:07 PM
: 5:07 PM
Iga inimese isiklik kogemus on erinev, räägi kellega tahes Afganistanis. Kui vaatad juba ajaliinigi - Rory jalutas keskmaadel aastal 2002, ajal, mil taliibide võim oli vaevu lõppenud ja uus vaevu alanud.
Teisalt on selge, et igasuguseid külasid ja seltskondi leidub Afganistanis, nii omavahel kisklevaid kui ka läbisaavaid. Minul on õnne olnud liikuda pigem sõbralikel territooriumitel.
Teisalt on selge, et igasuguseid külasid ja seltskondi leidub Afganistanis, nii omavahel kisklevaid kui ka läbisaavaid. Minul on õnne olnud liikuda pigem sõbralikel territooriumitel.
Javedi viidatud kõnekäänust tuleneb mitu huvitavat kultuurilist kokkupuutepunkti.
"Kes iganes päästab elu (inimese), päästab terve maailma," pärineb nimelt juutide seisukohalt vaadates Talmudist.
Mis omakorda ei räägi kuidagi vastu asjaolule, et sama tarkusesõna moslemite vaatepunktist lähtudes ei võiks pärineda Koraanist (või sunnast - täpselt ei oska öelda).
Lähis-Ida muistsed juurtekstid on kõik üksteisega sedavõrd läbipõimunud, et mine sa võta kinni, kust mõni neist algab või mingi kolmas neljandaks üle kasvab.
Ja sellel konkreetsel juhul on ülalpoolviidatud lausung Eestisse - mis kultuuriruumiliselt kristlik kuid religioonist kitsamalt rääkides pigem ateistlik - läbi interneti jõudnud Ameerikast. Kus sarnaselt ülejäänud Läänemaailmale see tõdemus tähendab peaasjalikult ühte poolkunstilist objekti: tegemist nimelt Spielbergi "Schindleri nimekirja" juhtmotiivi/tunnuslausega. Holokausti jällegi on mõned kultuuriteoreetikud nimetanud postmodernse Õhtumaa silmis pea religioosseks nähtuseks...
Maailma on ikka kummaline koht :)
"Kes iganes päästab elu (inimese), päästab terve maailma," pärineb nimelt juutide seisukohalt vaadates Talmudist.
Mis omakorda ei räägi kuidagi vastu asjaolule, et sama tarkusesõna moslemite vaatepunktist lähtudes ei võiks pärineda Koraanist (või sunnast - täpselt ei oska öelda).
Lähis-Ida muistsed juurtekstid on kõik üksteisega sedavõrd läbipõimunud, et mine sa võta kinni, kust mõni neist algab või mingi kolmas neljandaks üle kasvab.
Ja sellel konkreetsel juhul on ülalpoolviidatud lausung Eestisse - mis kultuuriruumiliselt kristlik kuid religioonist kitsamalt rääkides pigem ateistlik - läbi interneti jõudnud Ameerikast. Kus sarnaselt ülejäänud Läänemaailmale see tõdemus tähendab peaasjalikult ühte poolkunstilist objekti: tegemist nimelt Spielbergi "Schindleri nimekirja" juhtmotiivi/tunnuslausega. Holokausti jällegi on mõned kultuuriteoreetikud nimetanud postmodernse Õhtumaa silmis pea religioosseks nähtuseks...
Maailma on ikka kummaline koht :)
# posted by : 12:26 PM
: 12:26 PM
Kui ma tuletan meelde teksti mederese seinal, siis kõlas see umbes nii: mida saad teha täna, ära lükka homsele.
Eesti kõnekäänd - tänasida toimetusi ära viska homse varna - ei tundu sellest ju kuigi kaugele jäävat.
Eesti kõnekäänd - tänasida toimetusi ära viska homse varna - ei tundu sellest ju kuigi kaugele jäävat.
Sama fenomen. Mõnes mõttes ja mingil tasandil on maailm üsna universaalne koht.
Postita kommentaar
# posted by : 12:27 AM
: 12:27 AM << Home
