Kabuli päevik

Kohe pärast vabariigi aastapäeva, 25. veebruaril kell 17, on kõik huvilised oodatud Võru kultuurimajas asuvasse linnagaleriisse. Näitan Afganistani slaidiprogrammi ja vestan sinna juurde. Eriti tore, kui huvilistel on küsimusi, millele vastata - monoloogi pidamine ei ole just suurem asi. Soovijad saavad selga proovida burkat.
Slaide näitan Võru näituse raames. Näitus jääb avatuks kuni 13. märtsini. Tasapisi saan aimu, mida tähendab olla pidevalt omi töid eksponeeriv kunstnik. Näib, et tavapäev sarnaneb pigem transpordi- või kolimisteenuse osutajale: sõidame pühapäeval Narva, pakime seal pildid kokku ja tassime need 7. korruselt alla (pärast on nahk ikka täitsa märg).
Järgmisel hommikul läheb sõit vastassuunas. Uhkelt remonditud Võru kultuurimajas ootab meid õbluke galerist Jana. Kultuurimajas käib kogu aeg aktiivne elu: esimesel külastusel kuuleme bandi keldris mängimas ja saalis toimub paljulapseliste perede üritus; nüüd laulavad saalis vanamemmed ja õhtul teater. Galeristil on raske leida slaidiõhtuks päeva, mil majas teisi suuremaid üritusi ei toimu.
Jana aktiivsel kaasalöömisel saame kolmekesi viie tunniga näituse üles, mille järel suundub rahulolev brigaad täies koosseisus keha kinnitama legendaarsesse Katariina kohvikusse. Vahepeal organiseerib Jana juurde nööri ja konkse (sobivate vahendite leidmiseks sooritab abiline pikki keerukaid otsinguid Võru ehituspoodides, andes pidevalt mobiili teel tagasisidet), samuti hiiglaslikke stende (mul on liiga mahukas näitus, ei mahu olemasolevatele seintele ära).
Lõpuks üritame Janaga pilte veel kuidagi sirgemasse ritta saada, samal ajal kui Andres - tema teeb ju põhilise töö redelil kõõludes - väsinult külalisteraamatu sissekandeid loeb. Sissekanded on põnevad: rääkimata kohalikest eestlastest ja venelastest, leidub sõbralikke kommentaare näitusekülastajatelt Venemaa avarustest nagu Smolenskist, Mehhikost, Gautemaalast ja Austraaliast. Skandinaaviast või Kesk-Euroopast rääkimata. Ma ei tea, kui palju kunstnikud üldiselt hoolivad sellest, mis külalisteraamatusse kirjutatakse, aga mulle on küll kommentaarid tõeliseks kommiks. Nämm-nämm.
PS. Võrumaa Teataja: http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=8831