Kabuli päevik

Üllatuslikul kombel külastab palju toredaid inimesi Võru Galeriis Afganistani slaidiõhtut. Veelgi mõnusam, et huvilised ei ole suu peale kukkunud. Mitmed naised julgevad burka endale selga tõmmata. Tavaliselt piidlevad eesti naised burkat silmanurgast ja proovipakkumise peale taanduvad nagu oleks kuradit näinud.
Eile käisin Tallinnas, et võtta osa Go Traveli parima reisiraamatu üritusest - vt. http://varrak.ee/page/4545/ - , mis üllatas rahvarohke osavõtuga (kahtlustan, et oma osa on tasuta viinal). Igal juhul väärt algatus eraettevõtja Tiit Pruuli poolt.
Kolm meest - Pruuli ettevõtmisel olid kaasatud ka Karl-Martin Sinijärv ja Asko Künnap - valisid eelmisel aastal ilmunud reisiraamatute seast kuus nominenti, sh ka Armastatud Afganistan. Pruuli tegi põhjaliku ülevaate. Tundsin rõõmu oma ajakirjanikest kolleegide Jaanus Piirsalu ja Lii Undi preemiate üle. Tore oli ühe nominendi - Ivar Soopaniga - lõpuks silmast silma kohtuda. (Ivari blogi sissekanne siin http://ivaretto.blogspot.com/2009/03/parim-reisiraamat-on-roy-strideri.html) Peapreemia sai Roy Strider (kodanikunimega Raul Sillaste) raamat "Himaalaja jutud". Tsiteerides Pruulit on "ühelt poolt raamat hoogne ja ehe. Teisalt on autori positsioon õilis ja võitlev".
Et zhürii kriteeriumid olid - et oleks ikka autori hingelisi seisundeid ja tema positsiooni kirjutatu suhtes tunda -, jäi tagantjärele arusaamatuks, miks mind (ja Ivarit) üldse nominentide hulka arvati. Armastatud Afganistan on ju sisuliselt ajakirjandus: hoidsin enda isiku võimalikult tagaplaanil ja hoidusin arvamuste esitamist (eeldan, et lugejad suudavad ise arvamusi kujundada). Võib-olla sattus mu raamat seetõttu nominentide nimekirja, et Pruuli nimetas seda "võib-olla üldse kõige ilusamaks eesti reisiraamatuks, mis kunagi välja antud"?