Kabuli päevik

Näib, et Eestis on Afganistani buum äkki lahti läinud; vähemalt minu seisukohast vaadates. Kas süüdi on kevad või miski muu, aga äkki sajab kutseid tulla Afganistanist rääkima ustest ja akendest: noored aktivistid, raamatukogutöötajad, koolid, sõjaväelased, kooliõpetajad...
Reedel võtan Võrru Linnagaleriis näituse maha, et see Pärnu Muuseumisse teisipäevaks üles seada.
Eile rääkisin Ole Sina Ise noorteklubi kutsel (tõele au andes näis küll, et pool kuulajaskonnast olid noored tudengid ja pool pensionärid) Tartus sihtasutuse Domus Dorpatensis rahvast pungil täis saalis. Korraldajad kurtsid, et lõpuks saadeti osa tagasi, sest inimesed ei mahtunud enam saali.
Oli selline üritus, kus kuulajad küsisid julgelt vahele või kommenteerisid - nii et tekkis pigem dialoogi tunne. Küsiti ka täiesti ootamatuid küsimusi (nagu kohalik koeratõug, kariloomade haigused või äikesevõimaluse sagedus Afganistanis), mis ongi vahva - igal inimesel on oma ettekujutus ja arvamused, mis ei lase sarnastel üritustel rutiinseks kujuneda.
PS. Foto on minust ja Ivar Soopanist on tehtud Go Traveli raamatupeol
http://www.gogroup.ee/static/Reisiraamat/fotod/