Kabuli päevik

Kell viis pühapäeva hommikul stardin koos slovakitar Olympiaga Mazari suunas. Pärast pikki ja keerukaid läbirääkimisi andsin lõpuks oma nõusoleku teha pisut tööd Jaan Tõnissoni Instituudil tiiva all tegutsevale Afganistani-Eesti sõpruskoolide projektile (vt. sissekanne 23. aprillist 2009).
Olukord on keerukas seetõttu, et mina ei soovinud teha tasuta tööd ja samas on projektipõhistel tegutsejatel raske küsida raha sõna otseses mõttes homme algavale projektile. Lõpuks leidsime kompromissi - oma õla panid alla ka eestlaste partnerid. Lubasin teha Balkhi provintsi koolidest 8 fotolugu koos kommentaaridega. Materjali saavad kasutada kõik partnerid. Nii et neli maad on kaasa haaratud - eestlased, slovakid, britid ja rootslased.
Nüüdseks oleme ka kokku leppinud, et Tallinnas toimunud sõpruskoolide konverentsi raames valminud 20-fotoga näitus läheb lisaks eesti koolidele tiirlema inglise ja rootsi koolidesse. Väga tore, mida muud ikka öelda oskan.
Minu jaoks on huvitav see, et reisi logistilise külje pealt kannab hoolt Swedish Committe for Afghanistan. Teades selle organisatsiooni tugevat tausta, olen kindel, et reis on organiseeritud parimal moel. Nüüd jääb vaid palvetada, et ei juhtuks mingeid suuremaid pauke või turva-jamasid, mis meie reisi katkestaksid või segaksid.