kolmapäev, mai 06, 2009
Tekst hauakivil Kabulis: jumal tänatud, et oleme kasakad
Olen Briti surnuaial Kabulis ka varem käinud, aga ometi jäävad silma paar uut põnevat nagu kasakate kivi või suur hauakivi Nõukogude Liidu kodanikule (mille all on väikeselt kellegi 1946. aasta
l surnud Ljubovi nimi). Võib-olla jäid need eelmine kord kahe silma vahele seetõttu, et käisime talvisel ajal ja lumi oli maas?
Seekord toon siia Dobbsi, ameerika muusiku, kellega kipun kohtum
a tema pea igakevadisel Afganistani tuuril. Vt. http://bachwithverse.org/
Kui meie Kabuli elu alguses oli Dobbs see inimene, kellega koos esimest korda linna peale jalutama läksin, siis nüüd on muusik istunud päevi tegevuseta ühe organisatsiooni võõrastemajas, kust teda välja ei lasta. Organiseerin talle takso järele, valmistan lõunat ja ajame juttu. Dobbs on elav näide igasugustest kummalistest tegelastest, keda Kabulis kohata võib: just nüüd on boheemlaslik hiiglakasvu ligi 60-aastane mees (ja 38-aastase poja isa) saanud taas isaks.
Hiljem tahab Dobbs külastada üht kindlat vaibapoodi, kust tema ameeriklasest sõber on paarkümmend vaipa ostnud. Vaibakaupmees ootab head tehingut, aga Dobbsil
on Afganistanis kaasas 300 dollarit. Ta valib vana ja ilusa vaiba, mille hind on 380 dollarit. Kaupmees keeldub alla andmast. Dobbs pressib vaibakaupmehelt välja tehingu, et toob puuduoleva raha ära järgmisel aastal. Mõtlen huviga, kas ta küsib nüüd minult uuesti taksoraha - oma kohalesõidu palus ta
minul kinni maksta. Viisakas vaibakaupmees pakub, et sõidutab Dobbsi tema elupaika. Kahtlustan, et vaibakaupmees oma raha ei näe - majanduslik langus on avaldanud hävitavat mõju ka Dobbsi organisatsioonile.
Ilm on siin olnud kaunis omapärane: jalutuspäev satub olema päikseline, suisa palav, vaheldudes paduvihmaste jahedate ilmadega. Palusime peremehelt isegi elektriradiaatori, sest toad läksid niiskeks. Mõned päevad tagasi külastas meid sõbralik tandem: praegune Eesti esindaja Daniel koos tulevase esindaja Taneliga. Oli kindel plaan meestega õues rohelust nautida, aga vihmase ilma süül pagesime õhtustama hoopis kööki söögiaurude keskele.
l surnud Ljubovi nimi). Võib-olla jäid need eelmine kord kahe silma vahele seetõttu, et käisime talvisel ajal ja lumi oli maas?Seekord toon siia Dobbsi, ameerika muusiku, kellega kipun kohtum
a tema pea igakevadisel Afganistani tuuril. Vt. http://bachwithverse.org/Kui meie Kabuli elu alguses oli Dobbs see inimene, kellega koos esimest korda linna peale jalutama läksin, siis nüüd on muusik istunud päevi tegevuseta ühe organisatsiooni võõrastemajas, kust teda välja ei lasta. Organiseerin talle takso järele, valmistan lõunat ja ajame juttu. Dobbs on elav näide igasugustest kummalistest tegelastest, keda Kabulis kohata võib: just nüüd on boheemlaslik hiiglakasvu ligi 60-aastane mees (ja 38-aastase poja isa) saanud taas isaks.
Hiljem tahab Dobbs külastada üht kindlat vaibapoodi, kust tema ameeriklasest sõber on paarkümmend vaipa ostnud. Vaibakaupmees ootab head tehingut, aga Dobbsil
on Afganistanis kaasas 300 dollarit. Ta valib vana ja ilusa vaiba, mille hind on 380 dollarit. Kaupmees keeldub alla andmast. Dobbs pressib vaibakaupmehelt välja tehingu, et toob puuduoleva raha ära järgmisel aastal. Mõtlen huviga, kas ta küsib nüüd minult uuesti taksoraha - oma kohalesõidu palus ta
minul kinni maksta. Viisakas vaibakaupmees pakub, et sõidutab Dobbsi tema elupaika. Kahtlustan, et vaibakaupmees oma raha ei näe - majanduslik langus on avaldanud hävitavat mõju ka Dobbsi organisatsioonile.Ilm on siin olnud kaunis omapärane: jalutuspäev satub olema päikseline, suisa palav, vaheldudes paduvihmaste jahedate ilmadega. Palusime peremehelt isegi elektriradiaatori, sest toad läksid niiskeks. Mõned päevad tagasi külastas meid sõbralik tandem: praegune Eesti esindaja Daniel koos tulevase esindaja Taneliga. Oli kindel plaan meestega õues rohelust nautida, aga vihmase ilma süül pagesime õhtustama hoopis kööki söögiaurude keskele.
# posted by Õnne Pärl @ 8:47 AM 
