Kabuli päevik

Abikaasaga juhtus hiljuti Afganistanis selline lugu, et tema poole pöördus noor afgaan (kellest me mõlemad palju pidasime) palvega "veidi valetada". Noormees arvas, et ta ei saa oma töökohast, ühest välismaisest organisatsioonist, piisavalt head palka ja palus Andrest mängida kaasa pettuses. Nimelt kavatses ta väita oma töökohas, et teda kutsutakse töövestlusele ja pakutakse paremat palka. Andresele oli siis ette nähtud "töövestlusele kutsuja" roll. Abikaasa keeldus ja selgitas meie noorele sõbrale, et ta ei saa nii teha, sest see ei ole eetiline. Kohalike standardite kohaselt oleme aga sellele noorele mehele ühe teene võlgu: Afganistani kirjutamata seaduste kohaselt oleks abikaasa pidanud talle vastu tulema ja "töövestlusele kutsuma".
Miks seda lugu jutustan? Kära Afganistani presidendivalimiste ümber on päris naljakas kõrvalt jälgida. Kui oled Afganistanis natukenegi elanud, siis tead, et kogu elu käib teenete-vastuteenete rütmis. Kui oled afgaan ja sinult palub su sugulane või kogukond midagi, on võimatu keelduda. Seetõttu on täiesti selge, et ükskõik kuidas valimistele ka - parimate tahtmistega - "demokraatiat" külge kleepida ei püüa, sisemiselt see lihtsalt ei kuku välja. Kui ikka palutakse kasvõi kolm korda hääletamas käia või oma rahvusgrupi esindajat valida, ei ole võimalik "ei" öelda.
Veel üks näide: Eestis olnud kaunis palju meediakära selle ümber, kuidas uus shiiitide seadus ahistab naisi. Sellest seadusest vestsime juttu särtsaka Shakilaga, kellele tegi palju nalja see, kuidas läänlased erutuvad mingite seaduste peale, mis on paberil. Haritud hesaaritar Shakila (tema peres õpivad kõik, nii naised kui mehed) kuulub poliitiliselt aktiivsete naiste gruppi, kes otsustas seda seadust oma silmaga näha: kõik välismaalaste uustekanalid ju rääkisid seadusest. Neil läks kaks nädalat aega, enne kui seaduse kätte said - presidendi kantseleil seda ei olnud ja üldse oli seadusel suur saladuseloor, et missugune ikka on viimane variant. Samas kinnitas Shakila, et seadus ei muuda kuidagi seniseid kombeid või tavasid: ükski kohalik külakogukond ei ela ju seaduste järgi; elu käib oma rada. Kui perekonnapea on vaimuvalge ja annab naisperele hingamisruumi, siis ongi selle pere elu selline ja vastupidi.
Ja lõppu: huvitav, kas keegi veel mäletab Sayed Perwiz Kambakhshi? See on ajakirjanik, kes ootab siiani surmanuhtlust selle eest, et laadis alla internetist kriitilist materjali naiste õiguste kohta islamis. Priit Pullerits kirjutas selle uudise "kõrghooajal" artikli http://www.postimees.ee/200208/esileht/siseuudised/308187.php
Ka keegi tõesti arvab, et Afganistanis on seadus, mis puudutab "erinevaid juhte internetist allalaadimisel"? Loomulikult ei ole sellist seadust - kui Afganistanis otsustatakse keegi patuoinaks teha, siis küllap Koraanist või muudest seadustest vastav lõik ka leitakse. Paralleel Piibliga - samamoodi võib ju sealtki sobiva tsitaadi igaks elujuhtumiks leida.
PS. Fotod naistest on tehtud Kabuli vanalinna turul: ühel muide müüb rändrahva naine (burkata) pulmakaunistust ja teisel ostab naine saunatarbeid.