neljapäev, september 09, 2010
Kas armastus ja toetus tulevad käsu peale?
Olen jälginud huviga viimase nädala Afganistani teemasid ajakirjanduses. Hoolimata sellest, et teemade püstitamise ajendiks on olnud kurvad sündmused, on ometi heameel tõdeda, et väljaanded on korjanud mu päevikust nii mõnegi teema üles. Mõned ajakirjanikud ei pidanud vaevaks ka helistada ja arutleda Afganistaniga seotud teemade üle, väga tervitatav nähtus.
Teemade arendusest on jäänud silma kaks huvitavat trendi. Esiteks, sõjaväge Afganistanis pooldavad osalised -poliitikud, sõjaväelased, kaitseväega seotud inimesed – on hakanud esitama avalikkusele nõudmisi, et eestimaalased peavad sõdurite Helmandis viibimist igati toetama. Rõhutakse nii patriootlikkusele kui ka inimlikule aspektile - meie omad poisid ju... Ühesõnaga, otsuse teinud osalised üritavad panna avalikkust vastutama endi tegude eest. Ehk siis enda tehtud otsusest tulenevat probleemiderägastikku lükata eesti avalikkuse kaela.
Selle nõudmisega unustatakse paraku ära, et armastus ei tule käsu peale, mida kinnitavad ka avaliku arvamuse küsitlused. Viimati. 2009. aastal (Kaitseministeeriumi tellimusel) läbi viidud uuringu tulemusel oli 53% eestlastest vastu sõdurite viibimisele Afganistanis. Eesti ei ole mingis mõttes erandlik: 2010. aasta uuringud kinnitavad sama trendi ka mujal mailmas. Vägede väljatoomist soovib 64% brittidest (BBC uuring), 61% austraallastest (Essential Poll), 58% ameeriklastest (USA Today/Gallup).
Teine uus trend on arutlus inimese küpsusest ehk kas väga noor inimene saab üldse aru, millesse ta end mässib. Seltsimees Raidla ja Co väidab, et natuke sõjalist õpet ja küpse ta ongi. Paraku ütleb inimeste elukogemus vastupidist. Mõtisklegem korraks: kas ikka 35- aastane pereisa tormaks pea eest “seiklusse” sama kergelt kui äsja keskkooli lõpetanu?
Toon paralleeli enda elust: kui 1980ndatel üliõpilasena olematu varustusega talviti Siberisse matkama tormasin, siis tagantjärele ei tundu see eriti kainelt kalkuleeritud käitumisena. Mul vedas. Võiksin olla vabalt arminägu või ilma varvasteta: ühel aastal lõpetasin matka üleni hiiglaslike külmavillidega kaetud näoga (imekombel paari nädala jooksul taandusid armideta) ning teisel aastal külmunud varvastega (vajusin läbi jõejää, aga õnneks varbad siiski sulasid üles).
Kui elasime pikemalt Afganistanis, pärisid afgaanidest majalised ja teised tuttavad, millal tütre kaasa toon. Pean tunnistama, et ei tekkinud hetkekski mõtet. Lääneliku maailmavaatega, vabalt käituma harjunud eesti noorel inimesel ei ole Afganistanis turvaline. Olin ja olen selles endiselt täiesti veendunud.
Minu isiklik kogemus ütleb, et Afganistan on “ainult täiskasvanutele” – sellega pean silmas pidevat enese valitsemist, tasakaalukust, analüüsivõimet, kohaliku kultuurikonteksti tundmist, elukogemust. Tõsi, mõni inimene on väga noorelt “valmis” ja mõni vanainimene ei saagi “valmis”, aga reeglina lisanduvad elukogemused siiski vanusega.
Teemade arendusest on jäänud silma kaks huvitavat trendi. Esiteks, sõjaväge Afganistanis pooldavad osalised -poliitikud, sõjaväelased, kaitseväega seotud inimesed – on hakanud esitama avalikkusele nõudmisi, et eestimaalased peavad sõdurite Helmandis viibimist igati toetama. Rõhutakse nii patriootlikkusele kui ka inimlikule aspektile - meie omad poisid ju... Ühesõnaga, otsuse teinud osalised üritavad panna avalikkust vastutama endi tegude eest. Ehk siis enda tehtud otsusest tulenevat probleemiderägastikku lükata eesti avalikkuse kaela.
Selle nõudmisega unustatakse paraku ära, et armastus ei tule käsu peale, mida kinnitavad ka avaliku arvamuse küsitlused. Viimati. 2009. aastal (Kaitseministeeriumi tellimusel) läbi viidud uuringu tulemusel oli 53% eestlastest vastu sõdurite viibimisele Afganistanis. Eesti ei ole mingis mõttes erandlik: 2010. aasta uuringud kinnitavad sama trendi ka mujal mailmas. Vägede väljatoomist soovib 64% brittidest (BBC uuring), 61% austraallastest (Essential Poll), 58% ameeriklastest (USA Today/Gallup).
Teine uus trend on arutlus inimese küpsusest ehk kas väga noor inimene saab üldse aru, millesse ta end mässib. Seltsimees Raidla ja Co väidab, et natuke sõjalist õpet ja küpse ta ongi. Paraku ütleb inimeste elukogemus vastupidist. Mõtisklegem korraks: kas ikka 35- aastane pereisa tormaks pea eest “seiklusse” sama kergelt kui äsja keskkooli lõpetanu?
Toon paralleeli enda elust: kui 1980ndatel üliõpilasena olematu varustusega talviti Siberisse matkama tormasin, siis tagantjärele ei tundu see eriti kainelt kalkuleeritud käitumisena. Mul vedas. Võiksin olla vabalt arminägu või ilma varvasteta: ühel aastal lõpetasin matka üleni hiiglaslike külmavillidega kaetud näoga (imekombel paari nädala jooksul taandusid armideta) ning teisel aastal külmunud varvastega (vajusin läbi jõejää, aga õnneks varbad siiski sulasid üles).
Kui elasime pikemalt Afganistanis, pärisid afgaanidest majalised ja teised tuttavad, millal tütre kaasa toon. Pean tunnistama, et ei tekkinud hetkekski mõtet. Lääneliku maailmavaatega, vabalt käituma harjunud eesti noorel inimesel ei ole Afganistanis turvaline. Olin ja olen selles endiselt täiesti veendunud.
Minu isiklik kogemus ütleb, et Afganistan on “ainult täiskasvanutele” – sellega pean silmas pidevat enese valitsemist, tasakaalukust, analüüsivõimet, kohaliku kultuurikonteksti tundmist, elukogemust. Tõsi, mõni inimene on väga noorelt “valmis” ja mõni vanainimene ei saagi “valmis”, aga reeglina lisanduvad elukogemused siiski vanusega.
# posted by Õnne Pärl @ 9:31 AM 
Comments:
<< Home
Aga kui vana on piisavalt vana, et surra? Kas 40 aastase sõduri surm oleks kergem surm? Vastus on, et ei ole.
Miks peetakse näiteks 21 aastast liiga nooreks osalemaks sõjalises operatsioonis, aga samas piisavalt vanaks, et vastutada teise inimese elu, tervise ja tuleviku eest ehk siis olemaks isa? Kas 21 aastane ei või siis enda elu eest vastutada?
Otse keskkoolist ei saa keegi Afganistani teenima minna. Liites kokku ajateenistuse ja missioonieelse väljaõppe saame ligi 2 aastase perioodi, mis jääb kooli lõpu ja missiooni alguse vahepeale.
Et valitavad lükkavad vastutust rahva kaela? Võibolla tõesti. Aga ma küsin nii, et miks siis viimase uuringu järgi toetab ligi 40% valijatest just seda erakonda, kes pooldab missiooni pikendamist? Väike ebakõla ju. Järgmise aasta märtsis on võimalik oma valik teha ja näidata ka suhtumist Eesti osaluse suhtes Afganistani konfliktis.
Miks peetakse näiteks 21 aastast liiga nooreks osalemaks sõjalises operatsioonis, aga samas piisavalt vanaks, et vastutada teise inimese elu, tervise ja tuleviku eest ehk siis olemaks isa? Kas 21 aastane ei või siis enda elu eest vastutada?
Otse keskkoolist ei saa keegi Afganistani teenima minna. Liites kokku ajateenistuse ja missioonieelse väljaõppe saame ligi 2 aastase perioodi, mis jääb kooli lõpu ja missiooni alguse vahepeale.
Et valitavad lükkavad vastutust rahva kaela? Võibolla tõesti. Aga ma küsin nii, et miks siis viimase uuringu järgi toetab ligi 40% valijatest just seda erakonda, kes pooldab missiooni pikendamist? Väike ebakõla ju. Järgmise aasta märtsis on võimalik oma valik teha ja näidata ka suhtumist Eesti osaluse suhtes Afganistani konfliktis.
Mulle tundub, et teie ei ole ikkagi aru saanud peamisest sõnumist. Ehk siis, et kõikide kaebustega tuleks pöörduda töö tellija poole. See, millisel operatsioonil osaleda, on siiski poliitilise tasandi otsus. Kaitsevägi ei mõtle iseendale ülesandeid välja, vaid need püstitatakse riigi poolt. Täpselt sama sõnumit edastas ka Leo Kunnas oma eilses teleesinemises. Kas te näiteks õpetajaid süüdistate , kui teile ei meeldi riigi hariduspoliitika?
Mis puutub aga vanusesse, siis see ei ole kahjuks üldsegi uus teema. Juba Vabadussõja ajal otsustasid paljud pereisad mitte tormata "seiklusesse" Eesti iseseisvuse eest ja nende asemele pidid minema alaealised koolipoisid. Ja said seejuures oma ülesandega väga hästi hakkama.
Nagu eelkõneleja juba välja tõi, jääb kooli ja Kabuli vahele umbes 2 aastat, mille jooksul saab piisavalt põhjalikult järgi mõelda.
Rääkides aga välisoperatsioonide toetamisest või sellele vastu olemisest, on mul vägisi jäänud mulje, et enamus vastalisi on tugitooliradikaalid, kes julgevad netis tatti pritsida, kui keegi surma või viga saab, aga mingil asjalikumal moel oma meelsust väljendada kardavad. Ma käin väga sageli ringi erinevate Iraagi-teemaliste särkidega just selleks, et näha, kas keegi tuleb ehk minuga sel teemal arutlema. Viie aasta jooksul ei ole veel mitte kedagi leidunud.
Mis puutub aga vanusesse, siis see ei ole kahjuks üldsegi uus teema. Juba Vabadussõja ajal otsustasid paljud pereisad mitte tormata "seiklusesse" Eesti iseseisvuse eest ja nende asemele pidid minema alaealised koolipoisid. Ja said seejuures oma ülesandega väga hästi hakkama.
Nagu eelkõneleja juba välja tõi, jääb kooli ja Kabuli vahele umbes 2 aastat, mille jooksul saab piisavalt põhjalikult järgi mõelda.
Rääkides aga välisoperatsioonide toetamisest või sellele vastu olemisest, on mul vägisi jäänud mulje, et enamus vastalisi on tugitooliradikaalid, kes julgevad netis tatti pritsida, kui keegi surma või viga saab, aga mingil asjalikumal moel oma meelsust väljendada kardavad. Ma käin väga sageli ringi erinevate Iraagi-teemaliste särkidega just selleks, et näha, kas keegi tuleb ehk minuga sel teemal arutlema. Viie aasta jooksul ei ole veel mitte kedagi leidunud.
Minu isiklik kogemus ütleb, et Afganistan on “ainult täiskasvanutele” – sellega pean silmas pidevat enese valitsemist, tasakaalukust, analüüsivõimet, kohaliku kultuurikonteksti tundmist
Ja euroopa on moslemitele koht kus võivad teha mis tahavad. mul tuttav Malmös peab riigi korraldusel tööl paar kaltsupead. 5 korda palvetavad, enne seda pool tundi ettevalmistuseks, pärast lõõgastumiseks. ja palka tuleb maksta nagu kõigile. muidu diskrimineerimine. Meie tavade ja kultuuri peale 90% sellest gängist lihtsalt sülitab.
Postita kommentaar
Ja euroopa on moslemitele koht kus võivad teha mis tahavad. mul tuttav Malmös peab riigi korraldusel tööl paar kaltsupead. 5 korda palvetavad, enne seda pool tundi ettevalmistuseks, pärast lõõgastumiseks. ja palka tuleb maksta nagu kõigile. muidu diskrimineerimine. Meie tavade ja kultuuri peale 90% sellest gängist lihtsalt sülitab.
# posted by 
: 3:02 PM
: 3:02 PM << Home
