Kabuli päevik

Maailm on siiski nii väike... Selline mõte tabab mind, kui Broadway äärmiselt ebamuusikalipärase muusikali Fela! vaheajal üle rõdurinnatise alla saali kiikan ja ühes esimestest ridadest meie presidendipaari märkan. Kakskümmend minutit varem oleme Times Square'l üht suvalist kunstigaleriid külastanud ja esimene maal, mis silma jääb, on Kalev Mark Kostabi oma.
Meie USA turnee lõppes eile Tartus ülimalt edukalt. Välja arvata ebanormaalne olukord, kus Maui saarelelt 13-tunnise ajavahega tagasi pöördunult zombidena ringi kondame. Päev ja öö on kaunikesti segi löödud.
Kui olen pisut toibunud, püüan kindlasti kirjutada reisist lähemalt. Kummalisest vastuolust New Yorkis, kus iga päev kärarikkal Manhattanil ringi uidanuna oli kummaline pugeda Brooklyni vaiksesse õdusasse embusse ööd veetma. Nimelt ööbisime jamaikalase Khemi majas, kus meie kasutuses oli terve suur korter, õigemini küll terve kolmas korrus. Kuidas toa broneerinuna hoopis korterisse sattusime, sellest edaspidi.
Oregoni pingevabast hipilikust kogemusest: kõigepealt pensionieelikutest pikapatsilisest hipipaarist Eugene'i lähistel. Ning kolmest päevast kuulsatel Breintenbush'i kuumaveeallikatel, kus - terve kommuuni eriloal - saime hipikommuuni elust osa nädalal, mil keskus on tegelikult külastajatele suletud.
Matkadest ühe maailma sügavaima järve - Crater Lake'i - ümbruses, tõusust Dome Rock Summiti mäetipule ning koskedest Portlandi lähistel. Portlandis oli meie võõrustajaks ja giidiks Damien, kes viisteist aastat tagasi rahukorpuslasena Eestis viibis.
Reisi viimane osa möödus loodusparkide külastamise ja gurmaanluse tähe all - meie eestlastest võõrustajad Maui saarel tegid elu kirjeldamatult raskeks, ahvatledes meid hommikust õhtuni puuviljade, suurepärast toitude ja napsudega. Maui fantastilistest taimedest ja kaladest, loodusparkidest ja randadest võiks ilmselt omaette raamatu kirjutada. Püüan siis edaspidi väikese kokkuvõtte teha sellest, mida meil näha õnnestus.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et reisi absoluutses õnnestumises on kaks süüdlast: esiteks uskumatud ilmaolud - nii New Yorkis, Oregonis kui ka Maui saarel säras katkematult päike ning termomeeter ei langenud ühelgi päeval alla 26 kraadi...
Teiseks muidugi inimesed - lisaks juba olemasolevatele sõpradele kohtusime paljude põnevate inimestega, tänu kellele murenes jätkuvalt minu stereotüüp nö keskmisest ameeriklasest. Ja nii imelik kui see ka ei ole, kohtusime korduvalt inimestega, kes olid kas Eestist kuulnud, tundsid huvi meie ajaloo või laulupidude vastu või olid juba Eestis käinudki.