esmaspäev, november 08, 2010
Loeng Afganistani kultuurist Tallinna Rahvaülikoolis
Balkhi lähistel akaatsiasalus tukuvad imelised pitsilised sambad, mošee Masjid-e No Gumbad (Üheksa Samba mošee e.k.) varemed. Vaikus ja rahu valitsevad selle 9. sajandist pärit 
ehitise - mis on üks vani
maid islami mälestusmärke maailmas - ümber. Ja kunagine võimas linn Balkh, mida araablased kutsusid Umm-al Bilad (Linnade Ema e.k.), on tänapäeval unine küla.
Afganistan üllatab reisijat igal sammul. Selle riigiga on seotud suured vallutajad nagu Aleksander Suur ja Tšingis-khaan, luuletajad Navoii ja Rumi, usuliider Zarathustra. Oma sügava jälje on jätnud Siiditee, kadunud impeeriumid nagu ghoriidid või ghaznaviidid, kadumas kultuurid nagu nuristanid.
Nagu ei ole olemas afgaani, nii ei ole olemas tegelikult ka afgaani kultuuri. On hoopis erinevad rahvused, kes tegutsevad vastavalt oma traditsioonidele. Näiteks on laialt esinev arusaam, et kõik naised on Afganistanis allasurutud ja burkas. Aga - kalaša naised valivad endale ise mehed, hesaaritarid kannavad põldudel töötades erksavärvilisi suurrätte ning kutšide (nomaa
did) naised on alati katmata ringi liikunud...
---
Käesolev postitus on teade kultuurihuvilistele: reedel, 12. novembril, pean 2-tunnise loengu Tallinna Rahvaülikooli sarjas Kultuuripärlid. Olen alati tahtnud pidada üht loengut, mis oleks pühendatud Afganistani kultuurimälestistele ja kultuurile - nüüd siis tekkis selline võimalus. Loeng on tasuline. Huvilistele link:
http://www.kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=82&Itemid=71
ehitise - mis on üks vani
maid islami mälestusmärke maailmas - ümber. Ja kunagine võimas linn Balkh, mida araablased kutsusid Umm-al Bilad (Linnade Ema e.k.), on tänapäeval unine küla.Afganistan üllatab reisijat igal sammul. Selle riigiga on seotud suured vallutajad nagu Aleksander Suur ja Tšingis-khaan, luuletajad Navoii ja Rumi, usuliider Zarathustra. Oma sügava jälje on jätnud Siiditee, kadunud impeeriumid nagu ghoriidid või ghaznaviidid, kadumas kultuurid nagu nuristanid.
Nagu ei ole olemas afgaani, nii ei ole olemas tegelikult ka afgaani kultuuri. On hoopis erinevad rahvused, kes tegutsevad vastavalt oma traditsioonidele. Näiteks on laialt esinev arusaam, et kõik naised on Afganistanis allasurutud ja burkas. Aga - kalaša naised valivad endale ise mehed, hesaaritarid kannavad põldudel töötades erksavärvilisi suurrätte ning kutšide (nomaa
did) naised on alati katmata ringi liikunud...---
Käesolev postitus on teade kultuurihuvilistele: reedel, 12. novembril, pean 2-tunnise loengu Tallinna Rahvaülikooli sarjas Kultuuripärlid. Olen alati tahtnud pidada üht loengut, mis oleks pühendatud Afganistani kultuurimälestistele ja kultuurile - nüüd siis tekkis selline võimalus. Loeng on tasuline. Huvilistele link:
http://www.kultuur.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=82&Itemid=71
# posted by Õnne Pärl @ 9:40 AM 
