neljapäev, november 16, 2006
Amudarja, Amudarja

Kihutame Kunduzist läbi kõrbe otse Tadzhikistani piirini. Kondame mööda kaldaäärt: jõgi on suveks kaunis kokku kuivanud ja ei avalda mul

Mazar-e Sharifis teatab Steven, et reedel on taas otsutatud Amudarja äärde sõita. Püüan küll urgitseda, mida uut võiks teises piiripunktis näha, aga meeste tahe jääb peale. Kihutame taas läbi kõrbe – siin teeme küll ühe huvitava peatuse ja ronime barhaani otsa – kuni Usbekistani piirini. Seekord ootab meid Amudarja ääres täiuslikult sovjeti-stiilis industriaalne jäätmaa. Just selline, nagu olen näinud tuhandeid, reisides oma geoloogiaõpingute ajal läbi emakese Venemaa. Maastik tuletab meelde üht mu lemmikfilmi, Tarkovski Stalkerit.

Mulle ajab koht külmavärinad peale. Jalad vajuvad nätskesse mutta. Amudarja haiseb hullusti. Kusagil okastraatide tagant

Lõpuks naaseb rahulolev mudane meestekamp bussi ja tagasisõit Mazari algab.
(Põhja-Afganistani reisikirjelduse lõpp)
Comments:
<< Home
Shir Khan Bandar oligi see koht, kus esimesel korral Amudarja ääres käisime.
Mehed väitsid, et sillaehitus käib veel - kraanad olid silla peal ja mõõdistajad tegid uueks ühendusteeks töid. Aga nägin autosid juba üle sõitmas. Ehk siis lõppfaasis?
Mehed väitsid, et sillaehitus käib veel - kraanad olid silla peal ja mõõdistajad tegid uueks ühendusteeks töid. Aga nägin autosid juba üle sõitmas. Ehk siis lõppfaasis?
Az én Istenem áldjon meg: Horezm (Hvárezm) szűkebben az Aral-tó déli határa, tágabban a Szir- és az Amu-Darja köze és melléke. Hogy jön oda Szibéria, nézz már a térképre! De nem is Kazahsztán (pláne nem észak), hanem max Üzbegisztán.
Postita kommentaar
<< Home