Kabuli päevik

Täna on tõeline ringiuitamispäev.
Hommikupoolikul jõlgume supermarketites linna serval jäätmaal. Need on paraku ainsad kohad, kust Kabulis kala saab. Tõsi küll, külmutatud kujul, aga seegi on parem kui mitte midagi. Supermarketite läheduses asuvad mõned pakistani veoautosid täis parklad. Need veokid on mul tõelised lemmikud, täis riputatud kette, mille otsas kõlisevad (õnnetoovad) kalakujulised ilustused. Ja need oivalised värvi- ja fantaasiarikkad maalingud! Mida iganes küll ei näe: lõvisid ja lilli, kauneid naisi ja maastikke, lohesid ja linnu...
Päeva teise poole veedame Kabuli Karte Se's (tlk. Rajoon kolm). Kõigepealt üritab Andres oma töökaaslasele Najeebile esimest kitarritundi anda: alustab häälestamisest ning näitab ära ka kolm duuri. Najeebil on kole tahtmine ära õppida Happy birthday to You.
Keeleoskajast Najeebist on suur abi: ta tuleb meile appi maju vaatama. Sümpaatne kinnisvaramaakler Mohamed näitab esimesena tõesti väikest maja, nagu lubatud. Paraku on majake surutud nii kitsale krundile, et akendest paistavad vaid teiste majade seinad ja okastraadid. Seejärel proovib ta meid rõõmustada veel viie majaga: mõned on ilmselgelt liiga suured ja teistesse ei pääse sisse. Tundub, et reede ei ole islamimaailmas ikka parim päev äriks. Mulle näib sümpaatne üks maja Loya Jirga (Afganistani parlamendi) läheduses, vähemalt niipalju kui müüri tagant paistab. Andres viskab villast, et raketid omast käest võtta, mis võib - asukohta silmas pidades - paraku tõsi olla.