teisipäev, detsember 19, 2006

 

Afganistani uudised, Eesti uudised

Homme asun taas teele; loodan Kabulisse jõuda neljapäeva ennelõunaks.
Kodus avastan, et eestlasi erutavad tantsivad kuulsused ja krimikroonikad. Ja muidugi Afganistan. Ainus kord, mil teleka lahti keeran, kargab mulle näkku: sõda Afganistanis! Pilt ei tekita mingeid seoseid, panen kähku kasti kinni.
PS. Minu arvamusartikkel Afganistanist ilmus Eesti Päevalehes 9.detsembril, aadressil http://www.epl.ee/artikkel/365915
Andres on elanud Kabulis remondi tähe all: nagu lahkusin, laskis peremees vana katuse üles võtta ja uue ehitada. Samuti korstna kõrgemaks ehitada. Andres raporteerib - läbi Skype'i -, et käis Itaalia saatkonnas jazzikontserdil ja õhtusöögil Eesti aukonsuliga USAs. Pea kõik tuttavad on juba jõuluks koju lahkunud. Andres otsustas jääda ainsana oma projekti inimestest - nüüd peab ta siis kuu aega juhtoina kohusetäitja rolli kandma.
Eestisviibimise ajal saabub Kabulist mulle esimene tõsisem tööpakkumine: Shoshana küsib, kas oleksin nõus sõlmima kahekuise lepingu. Minult oodatakse fotosid Bahreini kuningriigis toimuvale näitusele ja osalust TMF'i tutvustava trükise kokkupanemises. Oma suurepärases moosimiskirjas kinnitab Shoshana, et kõik nende fondi töötajad armastavad mu fotosid.
Väga tore, aga ikkagi tunnen end aeg-ajalt petisena. Tegelikult ei tea ma pildistamisest tehnilises mõttes mitte tuhkagi. Ma lihtsalt armastan fotograafiat. Ja mul on tavaliselt - enne kui nupule vajutan - oma arusaam sellest, mis võiks kaadrisse jääda. Ikkagi on üllatav, et napsatud hetked nii paljudele korda lähevad.

Comments:
See, kui sa koledusi ei näe, ei tähenda veel, et nad ei toimuks.
 
Kulla metskaplan,
kõikjal maailmas - sh ka Eestis - toimub koledusi. See ei tähenda, et helgem pool tuleks üldse maha matta.
Kui ma vahel vaatan võrgus Eesti uudiste pealkirju, näib, et kodumaalgi valitseb peamiselt häda ja viletsus...
 
See on jah, muidugi suur asi, kui päev möödub vahejuhtumiteta. Siis tundub alati päikesetõus ilusam ja rohi rohelisem. lihtsal ma olen märganud, et osad inimesed peidavad pead liiva alla ega saa päris hästi aru, millises maailmas nad elavad. Üks mu tuttav käis Israelis just enne viimast sõda ja oli nii positiivne, et ikka nii turvaline riik, igal pool on politsei ja igas bussis turvamees ja inimesed on nii sõbralikud ja mis kõike veel. Kui ma siis talle mainisin, et ega need tüübid nagu puhtalt taskuvaraste püüdmiseks välja pole tulnud, siis ta ka ütles, et loomulikult võib igas asjas soovi korral ainult negatiivset näha.
 
Fotod on tõesti head. Ilusat jõulu sulle!
 
tore, et sa tööd saad :)
fotod on head ;)
 
Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?