esmaspäev, veebruar 12, 2007

 

Uputus!

Ärkame kell kolm öösel selle peale, et vesi tilgub laest voodisse. Sajab kolmandat päeva jutti ja juba esimesel päeval hakkas magamistoas vineerlae poolt kostuma kahtlustäratavaid plumpsatusi. Andres piilub lamemudakatusele ja raporteerib, et näeb seal ainult vettinud kruusa. Teisel päeval olen sunnitud juba kausikesi igale poole panema, aga öösel läheb suuremaks jamaks.
Uputuse kõrghetkel ei tule paremat ideed, kui tirida madrats koos voodiriietega suurde tuppa ja sättida end põrandale magama. (Suures toas uputas detsembris; siia laskis peremees uue katuse ehitada.) Väikese toa tilkujate alla panen küll suuremad anumad, aga lekked muudavad asukohta. Hommikuks on vaibad märjad ja pilt hale. Kütan ahje, aga need vaevu hingitsevad; õues on saepurukottide alla – kõigist mu pingutustest hoolimata – voolanud lumesulamisvesi ja saepuru on osaliselt märg.
Kui Andres on tööle läinud, löntsin peremehe ukse taha. Kapten Attayee paneb mind oma ainsas soojaks köetud toas aukohale istuma ja laseb kurta. Ta seletab vastu, et ka nende maja köök ja ülemised toad lekivad. Nüüd tulevat siis tegutseda kohaliku kombe kohaselt. Päeva peale saabub kaks meest, kes tõmbavad kile üle tüma katuse. Seejärel tulevad nad tuppa ja kiletavad lae. Kile külge riputatakse niidiga raske varuosa, nii et kile kalle on igast suunast toa keskele. Kauss pannakse varuosa alla ning vesi voolab mööda niiti kaussi. Süsteem näib jabur, aga töötab.
Andres arvab koju saabudes, et tuba näeb välja nagu moodne kunstiteos. Mina hakkan aga aru saama aastaid Afganistanis töötanud mehe sõnadest: alles siis, kui olete Kabulis talve üle elanud, võite end kogenud elanikeks nimetada.

Comments:
Õige leidlik :P.
 
Kohati tuletavad lahendused mulle meelde nõukogude aega, kus igaüks kombineeris vastavalt oma loomingulisusele...
 
Meil ka hakkas ükskord vannitoa lagi tasakesi tilkuma. Me elame I korrusel, nii et katus see polnud, mis vett läbi lasi. Ju oli veetoru lae peal natuke katki.
Ja kuidas reageeris majaperemees? Tõi 10 cm pikkuse naela, lõi selle uksepiida sisse ja naela otsa riputas topsiku, kuhu vesi aegamisi kogunes :)
Meil on üldse tore peremees, enamuse katkisi kohti oma majas tõmbab ta erinevates toonides värvidega üle. Värve leiab ta tänava äärest prügiveopäevadel. Ja õues värvimiseks kõlbavad temal edukalt ka sisevärvid, mis sest, et need hiljem oma kohalt pulbrina lahkuvad. Saab ju uuesti üle värvida. Meie oleme alati valvel, kui on tunneme värvilõhna, sest paar jopet oleme juba ära suutnud rikkuda.
Muidu on meil tore peremees, üüri maksmise päeval annab meile pudeli veini alati.
Ta on 75-aastane itaallane.
 
Tere! Kuidas dari keelega läheb? Mina hakkasin lõpuks ometi seda õppima, juba paljalt esteetilistel põhjustel - kaunid tähed loovad mõnusa tunde korrast ja ilust. mul on õpetaja, kes väidagb, et kahe kuu pärast olen võimeline rääkima... siiani kahe tunni jooksul olen aru saanud, kui raske on "vigurike" tähtedega maade inimestel mõista ladina tähti...
Tervisi Soomest,
Maris (soome keele õpetaja pagulastele)
 
Siiri, tänan mõnusa kommentaari eest!
Maris, kardetavasti edened sina palju kiiremini kui mina oma dari õpingutega. Keset talve jätsin õpingud sootuks katki; olin sellest suurest külmetamisest-väsimusest omadega täiesti läbi.
Nüüd võtsin õpiku taas kätte ja jätkan puurimist. Üksi edeneb asi küll kuidagi raskelt, pean tunnistama. Teine asi on see, et me püüame pigem kõnekeelt õppida (õpik on ka kõnekeele õpik). Vahel küll lõbustame ennast sellega, et püüame siltidelt sõnu kokku veerida.
 
Postita kommentaar



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?