laupäev, märts 24, 2007
Artikkel Afganistani maaelust
ilmus Maalehes 22. märtsil.
Internetis aadressil http://www.maaleht.ee/?page=Maailm&grupp=artikkel&artikkel=8039
Internetis aadressil http://www.maaleht.ee/?page=Maailm&grupp=artikkel&artikkel=8039
pühapäev, märts 11, 2007
Kabul-Dubai-Amsterdam-Tallinn

Teine absurdne hetk oli Dubai lennujaamas, kus end ärkvel hoida püüdes mööda tobedaid poode lohistasime. Andres avastas mänguasjapoes araabiapäraste barbide - Fullade - maailma. Fulladel on kaasas näiteks palvematt või must chardori.
Kabuli lennujaam üllatas meid seekord suurte tahvlitega, millel teatati lennujaama renoveerimisest. Tore ju, aga asjad kiskusid kiiva nagu alati: passikontrolli saba oli pikim, mida elus näinud ja see

Järgmisel hommikul pärast kojusaabumist läksime poodi ja kuhjasime ostukärusse kõike seda, millest olime unistanud: kalamarja, sealiha, kalafileed, musta leiba, lemmikkastmeid, veini. Läksin shoppingule ja ostsin tütre heakskiidul lühikese liibuva tribla, milles näen välja ilmselt nagu puberteedist unistav pensionär. Ja ometi. Kabulis vahtisid mind kogu aeg kõik kohalikud ammuli sui (nüüd aiman, kui tüütu võib olla kuulsus) ka siis, kui kandsin laiu lohvasid riideid ja pearätti. Eestis sulandun aga mõnusalt massi ka siis, kui minikleidi selga tõmban.
PS. Kohver ei saabunud jälle. Aga see ei ole vist enam päeviku lugejatele mingi uudis.
kolmapäev, märts 07, 2007
Aastaring Afganistanis täitunud

See on olnud üks omapärasemaid aastaid mu elus. Omamoodi evolutsiooniline ka. Kui mõtlen tagasi iseendale, kes ma astusin hirmununa Afganistani pinnale aasta tagasi ja võrdlen tänase vaba olekuga – oleksin nagu teine inimene.

Eile kondasin mööda linna Dobbsiga, muusikuga New Hampshire’st. Omamoodi sümboolne, sest Dobbsiga kohtusin esmakordselt eelmise aasta märtsis. Ta mängis kontrabassi ja laulis lugusid; mina käisin kontserte pildistamas (vt. märts 2006). Nüüd on Dobbs taas Afganistanis. Ta on toonud kingituseks pille ja loodab taas lastele mängida. Dobbs oli esimene inimene, kellega koos julgesin müüride tagant välja kõndima minna ja kellega esimest korda Afganistanis mäe otsa ronisin. Nüüd hüpleme taas mudaloikude vahel päikesepaistel. Ainult et enesetunne on täiesti teine, pingevaba...

Oleme Andresega mõlemad pikast talvest väsinud; mõtleme Eestisse-sõidust rõõmuga. Igatsen Eestis nii mõndagi. Jalutada türega Emajõe-äärsel puiesteel. Silitada meie valget pikakarvalist nurrukassi. Lesida kuumas vahuses vannivees. Hulkuda metsas. Juua sõbrannaga Odessa vahuveini. Miilustada abikaasaga käsikäes. Panna selga naiselikud riided. Hüpata otse saunalavalt jäisesse Võhandu jõkke. Sirvida raamatupoes uusi raamatuid. Vaadata vastutulijatele silma.
esmaspäev, märts 05, 2007
Päikseline hommik, pommiähvardustest tiine

Mul oli plaanis minna täna Murad Khane'sse. Veetsin seal ka eelmisel nädalal ühe meeldiva päeva, sest lubasin kirjutada Eesti Ekspressile kvartali renoveerimisest loo. Paraku tuleb meie kodust Murad Khane'sse minekuks - jalutuskäik võtab umbes tund aega - mööduda teel ka paarist ministeeriumist.
Ma pole täheldanud, et plahvatused toimuks siis, kui oleme ette hoiatatud. Pidev dilemma. Helistan Andresele ja peame nõu: Andres arvab, et narr on surma ka saada, kui oled hoiatatud. Nii et jään koju ja naudin hoopis sooje päiksekiiri arvutiklaviatuuril.
laupäev, märts 03, 2007
Puhkepäev mäkketõusuga


Eile oli kaunis selge ilm ning otsustame teha sportliku väljasõidu. Kõigepealt läheme Briti surnuaeda vaatama, mis asub Bibi Mahro künka jalamil juba 1839. aastast. Kõrge savimüüri taha peitunud surnuaia eest on vana valvur Rahman aastaid hoolt kandnud. Jätame Rahmanile lahkudes pisut raha; aed on tõesti hästi hooldatud ja korras.




Jätame surnuaiad peagi selja taha. Pärast pooleteisetunnist ronimist mööda järke nõlvu läheneme lõpuks tipule. Sher Darwaza ei ole iseendast kõrge (2200m), aga et alustasime hinnanguliselt 1600m kõrguselt, on tõus päris tubli. Meid on täna terve suur seltskond: Andrese töökaaslased Steven ja Willy. Autojuht Karim koos oma pisikese poja ja tütrega, kes oma rõõmsavärvilistes riietes meenutavad mulle teletupse. Igatahes on l

Peatume aeg-ajalt hingetõmbeks mudjahedinide laotud kiviplatvormide

Kaugelt alt kostuv linnamüra seguneb palvusele kutsuvate häältega: on keskpäevane palvuseaeg. Laskume mäest alla piki vana linnamüüri - mille vanimad osad arvatakse pärinevat 5. sajandist - pudedaid varemeid.